50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristi048
Õppematerjali autor
Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused.
täiskasvanu suhteid.Mängus väljendab laps oma pingeid, tundeid.See aitab vabaneda hirmust.L.Peller: uuris põhjalkult rolle, mida lapsed mängivad.Sageli valivad lapsed rollid, isikutest, keda nad armastavad-ema, isa, võlur,kaitseinglid jne.Siin mängus naudib laps võimu ja au.Ebatavalised rollid on n: nõiad, kollid, pahad haldjad jne., keda ta kardab.Analüüsib rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelisest probleemidest.. E.H.Erikson: Leidis, et lapse normaalne ego areng peegeldub lapse mängus. Ta märkas lapse mängus 3 eri sfääri:*autosfäär-väikelapsemäng oma kehaga, lähedaste inimestega, esemetega. *mikrosfäär-mänguasjade maailm. *makrosfäär- lisanduvad siin mängukaaslased.Psühhoanal.-te mänguteooriate iseärasuson,et need püüavad selgitada, miks laps mängib mitte ainult rõõmu ja lõbuga seotud sündmusi vaid ka valu ja hirmudega sündmusi. Samuti uuris ka mänguasju.D.W.Winnicott: arendab edasi mõtteid mängust
1. LAPSEGA KOOSMÄNGIMISE ROLL KAASAEGSES PEREKONNAS Mäng on koolieeliku põhitegevus, mille käigus toimub lapse arenemine. Praegu võib näha seda tendentsi, et suureneb vanemate nõue lapse haridusele, samas kui mängu tajutakse kasutu ajaviitena. 1.1. Mängu ja mänguasja mõiste lapse arengus V. Suhhomlinski väitis, et ei ole ning ka ei või olla täielikku vaimset arengut ilma mänguta. ,,Mäng on suur särav aken, mille kaudu voolab elustavaid ideid lapse maailma. Mäng on elurõõm, milles põleb uudishimu sädemeke" ( 1979, lk 103-104 ). Mäng on täiskasvanute elu peegeldus. Mängudes laps imiteerib täiskasvanuid ning moduleerib sotsiaalkultuurilisi olukordi ja suhteid, kuna mäng on oma olemuselt ja sisult sotsiaalne tegevus, mille kaudu toimub lapse otsene kokkupuude teda ümbritseva keskkonnaga, laiemalt võttes kogu ühiskonnaga. Mäng on reaalsuse tajumine läbi lapse vaatenurga (Roots 2003, , 2005). Mäng
Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alusharidus päevane õppeosakond Triin Miil LÕ-22 MÄNGU ARENGUETAPID Mängu ja lapse arengu referaat Juhendaja: Pärje Ülavere Tallinn 2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS......................................................................................5 ROLLIMÄNG ............................................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS..................................
Esemelise rollimängu sisuks on toimingud esemetega ja tegutsemine mängupartneri suhtes, mis kuuluvad selle rolli juurde. Toimingud viiakse läbi korduvalt ja teatud ühekülgsusega, stereotüüpselt. Esemeline rollimäng on iseloomulik 3-5 aastastele mängijatele. Sotsiaalne rollimäng leiab aset 5-7 aastaste mängudes. Sotsiaalse rollimängu sisuks on rollisuhted mängijate vahel. Mängu ilmub spetsiifiline kõne, mis on suunatud teistele rolli täitjatele (Saar 1997:140-141). Rollimängu areng D. Elkonini järgi: Hindamiskriteeriumid: 1. Mängude põhisisu 2. Rolli olemasolu ja iseloom 3. Mänguliste toimingute iseloom 4. Lapse suhtumine loogikareeglite rikkumisse Esimene etapp (3-4 aastased) : 1. Esemetega tegutsemine 2. Roll aimatav, ise laps seda ei nimeta 3. Toimingud ühetaolised ja koosnevad reast korduvatest operatsioonidest 4. Teine etapp (4-5 aastased) : 1
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused............................
Lektüür Aino Saar „Laps ja mäng“ Mäng ja lapse kognitiivne areng Mängu ja lapse kognitiivse arengu vahelise seose teemal tehtud uurimusi võib jaotada kolme rühma: korrelatiivsed uurimused, eksperimentaalsed uurimused ja treeningu uurimused. Korrelatiivsed uurimused püüavad kirjeldamise teel välja selgitada seost mängu ja mitmete vaimsete võimete vahel. Eksperimentaalse uurimuse eesmärk on selgitada eksperimendi mõju lapse kognitiivsele arengule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid