Mänguasjade analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

24

doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

(Aaremäe, 2009, 64.) 16 Arvatavasti on reklaami vaatamise põhjuseks reklaamiaegne muusika (sealhulgas muust programmist valjem helinivoo) ning kirevad värvitoonid, mis on reklaamidele omased. Alates viiendast eluaastast tekivad lastel esimesed sõbrasuhted. Tavaliselt on laste seas populaarne see, kellel on viimase moe mänguasi. (Aaremäe, 2009, 68.) Täiskasvanute roll mängude mõjutamisel avaldub ka mänguasjade tootmises: on ju Teletupsud, Barbie'd, Miki- Hiired ja Pokemonid täiskasvanute looming. Välja kujunevad moemänguasjad: ,,Karoliine" lasteaias selgus, et praegu on popp omada Beebi Bo'd (nii kutsuvad teda lapsed, aga poes on nukukarbi peale kirjutatud Baby Born), mida ka teleris reklaamitakse. (Veidenbaum, 2003.) Mänguasi, mis on kujunenud paljude tüdrukute kodus lausa elementaarseks, on Barbie- nukk. Mitte ainuüksi selle omamine ei ole moeasi, Barbie- maailmas on välja

Pedagoogika

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

· Korda mängu, paludes lapsel mänguasja vastavalt üles või alla liigutada. OTSI MIND ÜLES! · Vali mõni tore pehme loom ja peida see lapse nähes ära. · Loe järgmist salmikest: "Jänku ennast ära peidab, püüa teda leida. Otsime ta üles ja hoiame siis süles." · Mine jänku peidukoha juurde ja võta jänku välja. Hüüa: "Ma leidsin jänku üles!" · Jätka mängu teiste mänguasjade peitmisega. Enne esemete leidmist loe alati salmikest (vahetades peidetud looma nime). · Palu lapsel mänguasi ise ära peita. Korda salmi ja lase lapsel mänguasi üles leida. NII JA TEISITI · Laula mõnda lihtsat laulukest. · Esmalt laula tavalise häälega. · Nüüd muuda häält ja õhuta last sind matkima. Katseta erinevaid hääletoone: - kõrge hääletoon, - madal hääletoon, - mahe hääletoon,

Alushariduse pedagoog

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on

Kirjandus

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

vaid hoopis hoolitsust. Kui Melanie oleks arenenud sama kii- Melanie ei heitnud pilkugi teda lasteaeda toonud vanaemale ega resti kui teised temaealised lapsed, oleks ta suutnud korteris pannud tähele tema juurde tulnud sõbralikku kasvatajat. Ilmselt ka osavamalt ringi liikuda. Ent enneaegse sünni tõttu oli tema jätkus tal silmi ainult mänguasjade jaoks, sest ta tormas Püüdes õrn närvisüsteem saanud kannatada hapnikuvaeguse ja stres- rühmatuppa ning lõhkus otsusekindlalt pisut vanemate laste tähelepanu saavutada, sitekitavate faktorite all, aeglustades tema arengut. Melanie pooltsuure hoolega kokkupandud kõrge klotsidest torni. Kas- süveneb vanemad ei osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata

Avalikud suhted

49

docx

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses

Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)

Inimeseõpetus

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)