Mäluhaldusest referaat (0)

Kutsekool - Informaatika - Arvutite riistvara alused

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on mälu haldamine?
Miks ma valisin sellise teema nagu mäluhaldus?
Mis on mälu haldamine?

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

owndyaa Õppematerjali autor

1.Mis on mälu haldamine?
Kui lühidalt öelda siis mälu haldus on operatiivmälu jagamine protsesside vahel. Mälu haldamise süsteem on windowsis dosi omast tunduvalt erinev. Dosi programmid kasutavad arvuti mälu ja muid ressursse vastavalt oma vajadustele. Windowsi programmid seevastu peavad alati arvestama ka muude programmide olemasoluga. Mäluhaldus on väga pikk ja lai teema

Segmenteerimine on programmi organiseerimis viis, kus programmi aadressstruktuur peegeldab tema sisulist liigendust. Selleks, et tagada segmenteerimist peab olema segmentide tabeli registris, kaheosaline aadress

visklemine mälukaitse segmenteerimine overlay mälu haldamine virtuaalmälu mäluhaldus

Kasutatud allikad

https://webcache.googleusercontent.com/search?oe=utf-8&rls=org.mozilla%3Aen-US%3Aofficial&client=firefox-a&hl=et&q=cache:o_Ydb6AFqQ8J

Sarnased õppematerjalid

docx

VIRTUAALMÄLU

ÕPPEASUTUS Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Nimi VIRTUAALMÄLU Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn Aasta Õppeasutus Nimi Operatsioonisüsteemide teooria alused Rühma nr Sisukord 1Virtuaalmälu.................................................................................................................3 1.1.Eesmärk............

Side

pdf

Kernel

Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrokernel ............................................................................................................................. 9 3. Kasutatud kirjandus .......................................

Informaatika

docx

Operatsioonisüsteemi alused

Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks.

Operatsioonisüsteemide alused

doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

-Ootel- Protsess ootab mingi sündmuse toimumist -Valmis- protsess ootab, et tema käske täitma hakataks -Lõpetatud- protsessis olev programm on täidetud (edukalt või edutult) Protsessi juhtplokk *Iga protsessiga on seotud protsessi juht polkk (PCB) · Protsessi juhtplokk koosneb: · Protsessi number · Protsessi olek · Käsuloendur · Protsessori registrite seis · Protsessoriaja planeerimise info. · Mäluhaldus info · Arvepidamis info · I/O staatus · Omanikuinfo Katkestus *Katkestus iterrupt, interruption- Mingi protsessi, näiteks programmi, täitmise peatamine selle protsessi suhtes välise sündmuse toimel, nii et protsess saaks jätkuda. Katkestuse täitmine *CPU lõpetab pooleli oleva käsu. *PC ja PSW salvestatakse STACK-1 *PS-sse laetakse uus väärtus (alamprogrammi algus aadress) Planeerimisjärjekorrad

Operatsioonisüsteemide alused

pdf

ARVUTID I (IAF 0041)

Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) .................................

Informaatika

142

pdf

Arvutid eksamipiletid joonistega

Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversioonivälj

Arvutid

pdf

Operatsioonisüsteemid

SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi...............................................................................

Arvutiõpetus

pdf

Arvutid I eksamipiletid 2013

Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops)kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtusest. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. + 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . t R S Q t-1 0 0 Q ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sün

Arvutid i

Rohkem sarnaseid