see, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. 1 Mälu struktuur Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidu igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et
See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu............................................................................................. Episoodiline mälu.......
mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti. Unustamine on kõige kiirem kohe pärast õppimist ligikaudu 50% ununeb esimese kahe tunni jooksul. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt 6 tunni möödudes on alles
erinevate aju osadega siis nende kahjustamisel võib inimene kaotada mõne oma mälustruktuuridest. Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks humanitaarainetes
Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine.
saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal.
..........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt
minutit, siis kaldub see kõrvale. Väikelastel püsib tähelepanu ~5min. kui on käsil huvitav tegevus, püsib tähelepanu kauem. · ümberlülitatavus me saame tahtlikult oma tähelepanu ühelt objektilt/tegevuselt teisele üle kanda. Kergemini lülitub tähelepanu uutele ja huvitavatele asjadele. Kui käsilolev tegevus meid väga köidab, on ümber lülituda raskem. Tähelepanu liigid Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja...: · tugevus valjud helid, ere valgus, intensiivsed värvid; · suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; · kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi; · liikumine liikuvad reklaamid; · kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; · uudsus õpetaja uus soeng.
liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine),
Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid:
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid:
meie suhted meile täiesti uute ja juba tuttavate nähtustega? Kuidas me õpime ära ümbritseva maailma ja inimeste mõjusid iseendale? Kuidas me õpime uusi teadmisi? Kuidas kujuneb meie arusaamine maailmast, inimestest ja sündmustest? 4. Mis ühendab meie poolt kogetu ja õpitu meie jaoks ajas püsivaks, kuid samas arenevaks ja täienevaks sündmuste, faktide ja protseduuride kogumiks? Kuidas toimub meelde jäämine ja meelde jätmine, meeles pidamine ning meelde tuletamine? 5. Millest tuleneb meie mõtlemisvõime? Millised on mõtlemise protsessid ja milliste seaduspärasuste alusel nad toimivad? Kuidas keel vahendab meile maailma ja meie eneste ning teiste mõtlemist? 6. Kuidas psühholoogid psüühikas toimuvat mõõta üritavad? Kuidas saab võrrelda erinevate inimeste psüühikat omavahel? Mida tähendab vaimne võimekus? Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide
järjestikkuse stiimuli vahel, kus vahe on ainult vaevalt tajutav, on võrdne. Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta
vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Tegelikkuse tunnetamisel eristatakse meelelist ja abstraktset tunnetust. Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud ja kujutlused. Meeleline tunnetus on loomadel ja inimestel erineva suurusega. Abstraktse ehk teoreetilise tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane vaid inimesele. Abstraktses tunnetuses rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka ühiskondliku kogemusega. Aisting on seega sensoorse tunnetusprotsessi tulemus. Nii nagu on vajadustel oma hierarhia, on seda ka aistingutel. Mõneti on aistingu mõiste abstraktsioon. Aisting kui lihtsaim meeleise tunnetuse vorm, on keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganite mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aitstinguga antakse välismaailma esemetele ja nähtustele algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn jne. Reaalses olukorras aga ühte aistingut ühel hetkel ei ole. Inimestel on
Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). On teada, et igal juhtumil üksnes kordamisest ei piisa. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud (kordamise hajutatus). Ei
suurus suur plakat, pealkirjad raamatutes, ajakirjades ja ajalehtedes; kontrast pikakasvuline inimene lühikasvuliste seas või vastupidi liikumine liikuvad reklaamid; kordumine kedagi (midagi) pidevalt nähes hakkame talle (sellele) tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietuses - Tahtlik tähelepanu o nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. - Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. MÄLU - võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. a. Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) b
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära.
seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить.
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes
Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine" Tekivad teatud lüngad Infos tõusevad esile uued teemad Info muutub isikupärasemaks Loogikavastane info ununeb Tekib juurde infot, mis võimaldab seletada vastuolusid
mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima. See arv on 7 +- 2 ( u 5ühikut nägemises ja 7-9 kuulmises) Komp psühholoogiline infosisaldusühik Säilitamine - kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
(sõna, sümbol, lühend, tuttava tänava vaade pildil jne). Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada. Organisatsioon, skeem uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul 39 Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine
Säilitamine Kui mälu ei kahjustu, võib säilimine olla väga kestev. Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Repressioon mälust tõrjutakse välja ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada. Organisatsioon, skeem uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. 18 Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus vastupidine protsess eelneva info häiriv mõju uue info omandamisel Negatiivne induktsioon kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal. (koosoleku ajal õnnetusest teada saamine ja suutmatus seejärel infot säilitada vastu võtta) Reprodutseerimine (ammutamine) mälust ammutamine. Iseendale reprodutseeritakse kujutlusena helidest, värvidest, esemeist, olendeist situatsioonidest jms
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
episoodilisi mälestusi ehk isiklikult kogetud seiku, semantilisi mälestusi ehk üldisi faktilisi teadmisi, protseduurilisi mälestusi ehk oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Mälu töö aluseks on info säilitamist tagavad protsessid: Salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (spetsiaalsete koodide abil). Meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles. Meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Unustamine Mälu ei tööta perfektselt, me ei jäta kõike meelde, sest see oleks liiga koormav. Unustamine toimub seaduspära järgi, kõige kiiremini unustatakse 1,5 tunni jooksul. Protsessi käigus ühed epigrammid
Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu. - Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit
Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritusi. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalne erutus. Optimaalne erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus. Optimaalne erutus kutsub esile pidurduse ajukoore teistes osades. Näiteks : põnev koht filmis ei näe, ei kuule, ei tunne ümbritsevat. Optimaalne erutus võib esile kutsuda keha teatud füüsilise hoiaku. Tähelepanu liigid Tahtlik Võivad teineteiseks üle minna Tahtmatu Tahtlik tähelepanu suunatakse objektile tahte abil. Kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. On oluline une õppimisel. Vilumuste tekkimisel selle osatähtsus väheneb. Tahtmatu tähelepanu - sunnipärane. Kandub objektile iseenesest. Tahtmatu tähelepanu tegurid : · Ärritaja tugevus · Ärritaja suurus · Ärritaja kontrast · Ärritaja liikumine · Ärritaja kordumine · Ärritaja uudsus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä