Mälu (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Infotehnoloogia

Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait). Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine

Informaatika

20

ppt

Arvuti ehitus

- Sõrmistik (Keyboard) - Võrgukaart (LAN Card) 10/100 Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul ­ see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks.

Informaatika

11

doc

Andmete säilitamine (vahemälu, püsimälu, välismäluseadmed)

SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu..........................................................

Arvutiõpetus

11

ppt

Mälu

Võrreldes teiste seadmetega on andmeedastuskiirus väga aeglane ­ 0,05 ­ 0,1 MB/sek Ühele kassetile mahub 60-300 MB informatsiooni. Zip-kettad Mahutavus 100 MB ja 200 MB Andmeedastuskiirus on 1,4 MB/sek Hind ~ 200.- Disketid Andmemaht 1,44 MB Disketid ei sobi andmete pikaajaliseks säilitamiseks, magnetväli rikub disketil olevaid andmeid. Hind < 20.- 2. Mälutüübid Sisemälu, operatiivmälu, otsepöördusmälu, muutmälu (RAM) ­ mälu osa, kuhu salvestatakse tööfailid ja programmid selleks ajaks, kui arvuti neid kasutab. Sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Maht on enamasti 64-512 MB. Välis- ehk püsimälu (ROM) ­Mälu osa, kus andmed säilivad sõltumata sellest, kas arvuti on sisse lülitatud või mitte. Asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks. Arvuti võimsus Protsessori kiirus - kiirus, millega protsessor on

Informaatika

15

docx

Informaatika ja biomeetria teooria eksam

● Programm salvestatakse digitaalseadme mällu ja tema automaatne täitmine ongi digitaalarvuti töö aluseks. Digitaaltehnikas kasutatakse kahendsüsteemi nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina. Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks.

Arvuti

30

pptx

Arvuti riistvara slaidiesitlus

Arvuti riistvara  Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks.  Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed.  Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS  Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks.  Protsessor

Arvutiõpetus

18

doc

Arvuti füüsilised komponendid

instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Paljud arvuti komponendid kinnituvad otse emaplaadile ja informatsiooni protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda infokanaleid, ehk siine. Emaplaat on elektroonikaseadmetes erinevate komponentide ehk jubinate ühendamiseks. Nagu: toiteplokk, mälu, kõvaketas, protsessor, helikaart jne. a. Bios See tähendab inglise keeles (Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada. Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata. See kontrollib üle seadmete töökorda ja olemasolu ning paneb tööle kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi. Operatsioonisüsteem ehk

Arvuti riistvara

3

docx

Riistvara

Andmed selles mälus säilivad ainult arvuti töötamise ajal. Seal hoitakse kõiki andmeid ja ka programme, mis neid andmeid töötlevad. Mõõtühikuks on bait, üldiselt MB. Tänapäeval võiks minimaalselt olla arvutitel 128MB. RAM-mälu ühendatakse emaplaadil olevatesse mälupesadesse. ROM (Read Only Memory) ­ püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD ­ hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja

Informaatika

Meedia

Kommentaarid (0)