Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Mälu ja mõtlemine - sarnased materjalid

meeldej, amneesia, primaarse, meeldetuletamine, steem, ajalises, loovus, mittes, hiajalise, hjustab, poolkera, kategoriseerimine, ksus, pitakse, segav, tahtmatu, interferents, tagaj, hese, istete, protot, helepanuv, steeriline, ppimise, vahepeal, kustub, kahjustav, hineb, ndinud, mehhanism, sapir, potees, etappi, muuga, matem, konvergentne, geenius
thumbnail
14
doc

Töömälu ja mõtlemine

 Kaalu kõiki alternatiive  Arvesta kõigi kriteeriumidega  Leia ja summeeri alternatiivide kaalutud väärtused igal kriteeriumil Heuristikute mehhanismid  Eira teatud alternatiive  Eira teatud kriteeriume  Eira teatud arvutusi Mis on loovus? Loovus on võime luua originaalseid ÕO10b ideid või lahendada probleem uudsel viisil. Mis on insight (taipamine)? Ootamatu teadlikkus suhetest erinevate ÕO10b elementide vahel, millel eelnevalt ei tundunud olevat seost. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab L10b

Psühholoogia
204 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Mõtlemine

inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale. Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks. Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3 Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise

Psüholoogia
300 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tähelepanu, mälu, mõtlemine

õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine ­ seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine ­ info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine ­ varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine ­ materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine ­ tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu ­ sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu ­ protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud

Psühholoogia
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mälu - mõisted

seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.

Psühholoogia
29 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Keel, mõtlemine

*lapse arengut toetavad refleksid - haaramisreflekt - otsimisrefleks - imemisrefleks TAJU - 6-kuuselt eristavad objekti ja tausta, meeldivad näod ja väljendused, peavad inimesi meeles mõne nädala TÄHELEPANU - 2-3 aastased maksimum 5 min - 5-6 aastased kuni 1 tund - visuaalses otsingud muutused - olulise-ebaolulise eristamine MÄLU - domineerib äratundmine, meenutamine raske - muutub mälu maht - mälustrateegiad paranevad - parem teadmine oma mälust - teadmised maailmast - lapsepõlve amneesia EMOTSIONAALNE ARENG - areneb välja 3. eluaasta paiku - impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nt nutu kontroll) - empaatia – kuidas mõjub meie käitumine teistele J. Bowlby ja M. S. Aimsworth KIINDUMUSKÄITUMINE - kindlalt/turvaliselt kiindunud - ebakindlalt/ärevalt kiindunud - vältivalt kiindunud - kaootiline 1. arenguteooria: PSÜHHODÜNAAMILINE LÄHENEMINE (Freud) - alateadlikud soovid ja käitumised - lapseea kogemustel on suur mõju - tasakaalu otsimine - fiksatsioon

Psühholoogia
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Mis on mõtlemine?

Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias:­ teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine­ vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud ming

Tunnetuspsühholoogia ja...
103 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

Yldbak; Adler284 Valikvastustega eksam 17.mai 15.15 T318 Teadus Teadus keskajal märkimaks ükskõik millise teadmiste haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu rakenduseta. Kasutati vastandina kunstile. Oluline valida määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. 1726 Watts (16741748) teadus on õpetatud meeste korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, tuleb teha metoodilise vaatluse uuringuid. Kui ei tea, kust idee on tulnud, ei pruugi me sellest aru saada. Statistilise andmeanalüüsi meetodeid kasut tänapäeva psys. Selleks et teha põhjuslikke järeldusi, tuleb teada, millel (nt mõõtmisskaalad) põhinevad teadmised. Teaduslik meetod> rakendus. Määratleda võib suvalistel viisidel. Teadmiste liik, mis on eristav teise

Kultuur, kõne ja mõtlemine
145 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust

Psühholoogia
136 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Psühholoogia 10. klass - Õppimine

MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? ­ KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? ­ INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU, MILLE TAGAJÄRJEL KAHJUSTUB VÄHEMALT ÜKS NEIST); ARUSAAMATUTE FAKTIDE VÄÄRSELETUS; MÕJUTAMINE JUHUSLIKEST DETAILIDEST; MOTIVEERITUD UNUSTAMINE; TÄHELEPANU PUUDUMINE; VÄHENE KORDAMINE; PUUDUVAD MÕTESTATUD SEOSED. KUIDAS TOIMUB MEELDETULETAMINE? ­ ÄRATUNDMINE: TAJUDES MINGIT OBJEKTI VÕI SÜNDMUST, MILLEGA OLLAKSE VAREM KOKKU PUUTUNUD, TUNTAKSE SEE ÄRA; MEENUMINE ­ MATERJAL TULEB ISEENESEST MEELDE (EI NÕUA PINGUTUST, ESILE KUTSUVAD VIHJED); MEENUTAMINE ­ EELDAB MÕTTETÖÖD JA TAHTLIKKU PINGUTUST. KIRJELDA PROTSEDUURILIST, SEMANTILIST JA EPISOODILIST MÄLU. ­ PROTSEDUURILINE SEOSTUB SELGEKSÕPITUD TEGEVUSTE JA

Psühholoogia
27 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Konspekt

Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab

Psühholoogia
109 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mälu

andmeid, kuid see on iseloomulik eelkõige lastele, kes veel rääkida ei oska [3]. Sensoorset mälu jagatakse veel vastavalt modaalsusele ikooniliseks ja kõlamäluks. Informatsiooni kadu ikoonilises mälus toimub sekundi murdosa jooksul, kõlamälus aga paari sekundi jooksul [2]. 5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu Seal toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses [3]. See info mis lühimälu perioodil unustatakse, on igavesti kadunud [1]. Et organism töötleb informatsiooni pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund (vt joonis 1). Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvesta, vaid saadetakse sealt kohe pikaajalisse mällu [3]. Joonis 1. Lihtne test esmase mälu uurimiseks. Iga kujund on kokku pandud kahest pikemast ja ühest lühemast sirglõigust. Vaadake seda pilti 6-7 sekundit., katke see seejärel

Psühholoogia
34 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Psühholoogia konspekt

Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid:  W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid  E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus – kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine

Psühholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Psühholoogia konspekt

Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine - ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Teadvuse omadused: - kvalitatiivsus - subjektiivsus, omavaatelisus - transparentsus - selektiivsus ­ kuhu läheb meie tähelepanu - ühtsus Eneseteadvus Iseendast teadlik olemine ja arusaamine

Psühholoogia
44 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a. haistmine), hüpotaalamus - reguleerib temp, nälg, janu, seksuaalkäitumine, hormonaalne regulatsioon. Kahjustuse korral koomaseisund. . *Vasak aju – kõne, matem, parem käsi, teadus, kirjutam ja keel, ül lahendam. *Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime  NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes  NT lekke neutraliseerivad ensüümid  Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse  Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise  NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel, MÄLU funkides tähtis on vakas-parem poolkera erinevys. kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel käel, aga see näitab et aju liiga aktiivne ja see on halb. Anterograadne amneesia – ei suuda kauaks uusi asju enam meelde jätta. Mälu ja mõtlemine, tegevuse planeerimine. Näoliigutused on ka väga tähtsad. Kui Huumoril seos palju TS-ga. Püendi mõistmine. räägimekogu aeg ühesuguselt, siis ei taha keegi suhelda. Kergem on kuulata ka, kui on

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

- info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute ja eelteadmiste mõjul; Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. - Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. - Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). - Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). 3. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) - talletatud materjali uuesti esiletoomine. - Äratundmine ­ näiteks valikvastustega kontrolltöö. - Meenumine ­ materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. - Meenutamine ­ eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. - Näiteks esineb eksamitel sageli olukordi, kus õpilasel on õpitud, aga ta ei suuda kuidagi

Psühholoogia
76 allalaadimist
thumbnail
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment

Psühholoogia
486 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Bachmann ja Maruste

I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu

Sissejuhatus psühholoogiasse
272 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia ­ on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik ­ Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline ­ põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik ­ Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga

Psühholoogia
20 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Psühholoogia konspekt 11 klass

(sellest saab mälu alguse) Tahtlik : · süsteemne · nõuab pingutust · nõuab tähelepanu suunamist Tahtmatu : · juhuslik · sageli ebatäpne Meeldejätmine võib olla : · mehaaniline (tuupimine) · mõtestatud Tähtis on kordamine (ajaline jaotamine) ja materjali korrastus. 2. Meelespidamine ehk säilitamine · info muutub lühemaks ja lihtsamaks · tekivad teatud lüngad · loogikavastane info ununeb · mõni teema muutub valdavaks 3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine · äratundmine · meenumine · meenutamine Mälu liigid Lühiajaline ehk primaarne mälu ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline ­ selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline ­ teadmised ja faktid maailma kohta · episoodiline ­ endaga seotud mälestused Mäluhäired

Psühholoogia
154 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Õppimine

......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2.1 Püsimälu liigitamine.......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........

Psühholoogia
243 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
51
docx

Mälu

Kuid tuleb silmas pidada, et mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride raskem kahjustus põhjustab üldise amneesia sündroomi. Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Teine võimalus leida olulisi ajupiirkondi erinevate mälusüsteemide eristamiseks ongi uurida inimesi, kellel on mingil põhjusel tekkinud ajukahjustus (nt ajukasvaja, trauma, kirurgilise operatsiooni kõrvalmõjude, viirushaiguste vm tagajärjel). On näiteks leitud, et ajukoore otsmikusagarate kahjustus iseenesest ei too kaasa üldist amneesiat, kuid sellega kaasnevad

Üldpsühholoogia
73 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik ­ levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik ­ kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline ­ nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule psühholoo

Ülevaade psühholoogiast
113 allalaadimist
thumbnail
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

funktsioone: – Koondatud tähelepanu (joint attention) – Teadmine teiste meeleseisundist (theory of mind) • Suurenenud koostöö tekitas vajaduse keele arengu järele Loomad … suhtlevad. … võivad kasutada sümboleid. … omavad mentaalseid representatsioone. … teevad koostööd ning omavad algelist arusaama teiste meeleseisunditest Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja

Psühholoogia
319 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine 3) meenutamine ehk reprodutseerimine Если мы не понимаем о чем идет речь и что есть что, то нам труднее это запомнить.

Psühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
36
docx

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

eksam, kus on avatud küsimused  Äratundmine – antakse info ette, kus ma ära tunnen õiged ja valed valikud (valikvastustega test)  Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub (12- 14t)  Tulving- oluline on keskkond, kus meenutatakse- kodeerimise spetsiifilisuse printsiip.  Amneesia- mälukaotus o Amneesia liigid:  Suuna järgi (antero –ja retrigaadne/ei mäleta, mis on eelnevas elu toimunud)  Ulatuse järgi (täielik ja osaline)  Mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) o Katse pantsinedi H.M-ga KEEL JA KÕNE o Keel- inimesee omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Suuline ja kirjalik keel ning kõne. Sisekõne!

Üldpsühholoogia
35 allalaadimist
thumbnail
19
docx

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inim

Psühholoogia alused
86 allalaadimist
thumbnail
90
doc

Psuhholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä

Psühholoogia alused
80 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Psühholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus

Psüholoogia
679 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga  Isiksuse psühholoogia  Sotsiaalpsühholoogia  Arengupsühholoogia  Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga  Kliiniline psühholoogia  Õigusps�

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähis

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun