MÕTTELINE EESTI (3)

Sarnased õppematerjalid

28

doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa

Kirjandus

30

docx

Indrek Hargla "Vabaduse kõrgeim määr"

......................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..................................................................................... 9 5.Lisand № 1................................................................................................. 10 2  1.Sissejuhatus Indrek Hargla on tuntuim eesti kirjanik, kes tuli ajalukku oma ulme ja kriminaal romanide abil. Ta on 47. aastane ja ta elab oma kodulinnas Tallinnas, aga tema eluloost teavad ainult tema sugulased ja tema ise .Hargla tänapäevani kirjutab väga huvitavaid roomane, mida tõlgitakse erinevatest keeltest ja tema roomanid on väga populaarsed teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast.

Eesti keel

8

docx

Andrus Kivirähk elulugu ja looming

Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan

Kirjandus

20

docx

Maret Nukke "Minu Jaapan"

14) „Ka Hokkaidō loomariik on enam-vähem sama, mis Eestiski, põhilised metsaelukad on hokkaidō hirved, pruunkarud ja punarebased.“ – Mina ise lootsin, et Jaapanis on ikka väga palju erinevaid loomariike. Madudest kuni meduusideni, kuid tuleb välja, et seal kus Marit Nukke ülikoolis käis, seal oli loomariik kodumaaga sarnane. 15) „Parimad asjad Jaapanis olid minu jaoks mäed, sest ma lausa jumaldan neid looduslikke hiiglasi, millest Eesti on kahjuks ilma jäetud.“ – Olen taas kirjanikuga täiesti samal meelel. Ka minul on üheks suuremaks fetishiks välismaal reisides just kõik looduslikud alad ja arhidektuurilised ehitised. Ju ma olen natukene kiiksuga ning omamoodi. Võin kuulata jutte nende kohta ja vaadata neid kohti tundide kaupa suu ammuli ja hambad laiali. 16) „Rõõmsalt omavahel aasides jõudsime mäe alla, kus ostsime kolmepäevase mäepileti ja ronisime

Kunstiajalugu

37

doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

kirjutavad. Just tänu neile säilib ajalugu ja teadmised, pole jäänud unarusse meie kaugete esivanemate elulaad ja avastused. Mure rahva püsimise ja saatuse pärast tõi juba venestamisajal lastekirjandusse selliseid teoseid, mis püüdsid põlistada rahvuslikku edulaadi, kombeid ja traditsioone, folkloori ja etnograafiat, aga ka lihtsalt säilitada rahva ajaloolist mälu. Väga oluliseks kirjanikuks selles valdkonnas on osutunud Harri Jõgisalu. Ta on tuntud Eesti lastekirjanik, koduloolane ja pedagoog, kes on omanäoline loodusekujutaja, asjatundlik ja meisterlik jutustaja. Uurimistöö teemaks valisin Harri Jõgisalu elu ja loomingu. Valiku põhjuseid oli mitmeid. Kõigepealt sellepärast, et olin lapsepõlves tema raamatuid lugenud ning ka oma lastele neid unejutuks ette lugenud. Valikut mõjutas kindlasti ka see, et elame kirjanikuga samas alevis ja ta on olnud aastaid sama kooli õpetaja, kus minagi olen oma põhihariduse omandanud.

Uurimistöö

4

docx

Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga

Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju ning ma olin olnud seal 1 aasta ja 2 kuud täpselt ning ma sain poole pealt koju, septembri lõpus. Ma mõtlesin, et mida siis septembri lõpus teen. Plaanisin küll Tartusse eesti keelt ja kirjandust õppima minna, kuid seal oli õppeplaan nii erinev, nii et otsustasin teise aasta veel bibliograafiat õppida. Peale seda astusin Lavakooli, kuid sinna ma ei saanud sisse (tagajärgi mõeldes isegi õnneks). Ei tahtnud enam Tartusse minna ning õppisin lõpuks kolmanda aasta veel ning siis kutsuti ja võeti mind juba raadiosse tööle. Kaspar: `'Aga kas oleksite võimaluse korral läinud midagi muud õppima?''

Meedia

11

wps

Küüditamine

Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse ­ algas Teine maailmasõda . 18. oktoobrist 1939 hakkas Punaarmee Eestisse sisse marssima.Kolonn kolonni järel veeresid Nõukogude sõjaväeosad Eestimaale. Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata Eesti järelandlikusele hakkasid Eesti- Nõukogude suhted pingestuma

Ajalugu

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4  1.1

Filoloogia

Kommentaarid (3)