Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut
Vahur Ilumets
MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTI­LÄTI PIIRI MÄÄRAMIST
Bakalaureusetöö
Juhendaja : dotsent Ago Pajur
Valga 2011 Sisukord
Sissejuhatus 3
Valga linna jagamine 6
Piirivalvest ja piiriületusest 11
Liiklemine ja transport 18
Majandusolud 23
Kokkuvõtte 28
Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian border (summary) 31
Kasutatud allikad ja kirjandus 35
Lisad 37
2 Sissejuhatus
Vahetult Esimesele maailmasõjale järgnenud periood oli murranguline aeg nii eestlaste kui lätlaste jaoks. Mõlemad rahvad lõid oma etnilistes piirides iseseisva rahvusriigi . Kuni iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki.
Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus, mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste.
Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus , mis muutus kaubanduses ning mida kujutas endast kohalik salakaubandus. Muutusi Valga linnas ja selle
3 lähiümbruskonnas on vaadeldud Eesti poolelt seetõttu, et Valga linn jäi peamiselt ikkagi eestlastele ning lätlaste poolt uue samanimelise maakonnalinna ülesehitamise uurimine võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks lihtsamast Eesti poole muutusi kajastava materjali kättesaadavusest ja mõistmisest.
Töö koosneb neljast kesksest peatükist, millest esimeses on kajastatud kokkuvõtvalt vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle ja piiri määramist läbi linna ning järgnevas kolmes vaadeldakse piirist tulenevaid mõjutegureid. Esimene mõjutegureid kajastav peatükk keskendub piirijoonele endale, selle valvamisele ja üle piiri liikumisele. Teises on keskendutud liiklemismuutustele linnas ning selle lähiümbruses ning kolmandas piiri mõjudele kaubanduses ning tekkinud salakaubanduse olemusele.
Autori andmeil ei leidu eriuurimusi muutustest Valga linnas pärast Eesti­Läti piiri määramist. Küll ei pääse sellest teemast mööda üheski Valga linna või maakonna ajalugu kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi , on 1932. aastal välja antud maakondlike koguteoste sarja Eesti viiendas osas Valgamaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus.1 Lühidalt on piiri tõmbamisega kaasnenud mõjusid kajastanud oma aja vaatevinklist Alleks Vallneri toimetatud 1982. aasta Valga linna juubelit tähistav teos 400 aastat Valga linna.2 Kronoloogilises reastuses fakte tollaste sündmuste kohta leiab Arved Duvini koostatud Valga linna kroonikaraamatust.3
Eesti­Läti vahelise piiri määramise protsessi ning vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle on hiljuti väga põhjalikult kajastanud Meelis Burget oma magistritöös Eesti-Läti piiri loomine.4 Burgeti uurimus on ka olnud aluseks suurele osale käesoleva töö esimesest peatükist. Transpordiühenduse kohalt on olemas mitu põhjalikku uurimust Eesti raudtee ajaloost. Kuna Valga oli endise Liivimaa kubermangu raudteede sõlmpunktiks, siis linna
1 Valgamaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. // Eesti: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus V. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1932. 2 Alleks Vallner . 400 aastat Valga linna. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. 3 Arved Duvin. Valga linna kroonikaraamat. Valga: AS Litero, 2005 4 Meelis Burget. Eesti­Läti piiri loomine: Magistritöö. Tartu, 2010.
4 piirijoonega läbi lõikamist ja sellest tulenenud muutusi raudteeliikluses on neis raamatuis piisavalt kajastatud. Käesolevas uurimistöös on abi olnud Küllo Arjakase raudtee juubeliteosest Eesti Raudtee 1405 ja Mehis Helme põhjalikust raamatust Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896­1996.6
Palju abi oli publitseeritud allikatest, millest olulisimaks osutusid dokumendikogumikud Eesti ja Läti suhted 1920­19257 ja Eesti sisepoliitika 1921­1929.8 Täiendavaid materjale on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi on appi võetud Valve Saretoki kaheköitelise mälestusteraamatu Läbi uduliniku9 mõlemad osad ning hulgaliselt uudisnuppe tollasest kohalikust ajakirjandusest. Kasutusel olnud ,,Rajalane" ja hilisem ,,Lõuna-Eesti" on hõlpsasti kättesaadavad digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasis .
5 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Tallinn: AS Eesti Raudtee, 2010. 6 Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896­1996. Tallinn, 1996. 7 Eesti ja Läti suhted 1920­1925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999. 8 Eesti Vabariigi sisepoliitika 1921­1929: Dokumentide kogumik. Koostanud Jüri Ant, Eeri Kessel, Ago Pajur. Tallinn-Tartu: Rahvusarhiiv, 2002. 9 Valve Saretok. Läbi uduliniku I: Valga tütarlaste gümnaasiumis. Toronto : Orto , 1956 ja Läbi uduliniku II: Valga tütarlaste gümnaasiumis. Toronto: Orto, 1957.
5 Valga linna jagamine
Eesti ja Läti vahelise piiri määramise esmased algatused tehti juba 1917. aastal peale Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni. Ajutise valitsuse loal ühendati eestlased ühise administratiivvalitsuse alla, liites Eestimaaga viis Liivimaa kubermangu põhjapoolset maakonda . Ajutise valitsuse otsuse aluseks olnud Eesti poliitilise eliidi koostatud omavalitsuse projektis märgiti aga, et lisaks Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaaga tuleks autonoomse Eestimaaga liita ka Valga linn koos mõningate valdadega. Juba selle projekti ning Venemaa Ajutise Valitsuse otsuse lahknevuses võib näha probleemide algust Valga linna kuuluvuse küsimuses.10 Ajutise valitsuse otsuse alusel jõuti kokku kutsuda ka esimene ühine piirikomisjon, mille töö jäi aga sügisel toimunud enamlaste võimupöörde tõttu lühikeseks.11
Esimese maailmasõja tormilised sündmused peatasid rohkem kui aastaks eestlaste ja lätlaste vahel alustatud piirijoone määramise arutelu. Küsimus tõusis uuesti päevakorda pärast mõlema riigi iseseisvumist ning Eesti Vabadussõja edukat arengut. 1919. aasta veebruari esimestel päevadel vabastas Eesti rahvavägi Valga ja selle ümbruskonna ning piirialal pandi järk-järgult maksma Eesti Vabariigi kord.12 Vabadussõja käik ja Eesti rahvaväe liikumine lõuna suunal tekitas ressursside juhtimiseks ja koordineerimiseks vajaduse eraldi lõunapoolse administratiivse keskuse loomiseks maakonnavalitsuse näol. Kuna varasem Valga maakond oli peamiselt Läti aladele jääv moodustis , siis andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse uue maakonna moodustamiseks. 1919. aasta 4. juuli määrus teavitas Valga linna ning Valga, Paju, Sooru, Luke , Hoomuli, Pedeli ja Härgmäe valla kuuluvusest Eesti Vabariigi Valga maakonna külge.13 Pärast Landeswehri sõja lõppu sõlmisid Eesti ja Läti 21. juulil Riias sõjalise koostöö lepingu. Selle järgi asus Eesti rahvavägi peale lätlaste poolt Marienburgi järvest lõuna suunas kulgeva enamlastevastase rinde üle võtmist kindlustatud joonele, mis asus praeguse Eesti piiridest nihutatuna pisut 10 M. Burget. Eesti­Läti piiri ..., lk 10-11. 11 Samas, lk 13. 12 Samas, lk 18. 13 Valgamaa ..., lk 207-208.
6 Läti sisemaale. Antud demarkatsioonijoonele pidid Eesti väed jääma tähtajani, mille pidi määrama rahvusvaheline segakomisjon. Samas lepingus pandi paika ka otsus Eesti­Läti segakomisjoni moodustamiseks, mille ülesandeks jäi kindlaks määrata kahe naaberriigi vaheline piir.14 Kokkulepitud demarkatsioonijoonel, mida on nimetatud ka sõjaaegseks piiriks , seati sisse ka ajutine tollipiir.15 See ajutine piirijoon jättis esialgu Valga koos selle lähiümbrusega eestlaste kätte.
Sama. aasta 15. septembril tuligi Valgas kokku Eesti­Läti segakomisjon piirijoone määramiseks, mis pidas poole aasta jooksul kolm istungjärku. Piirikomisjoni suurimaks ja keskseimaks vaidlusküsimuseks osutus Valga linn. Kuigi kumbki pool soovis linna täielikku kuulumist oma riigi piiresse, pakkus Läti välja ka teisi lahendusvariante: Valga kui kahe riigi vaheline vabalinn Antandi garantiiga, linna poolitamine ning Valga linna ja raudteejaama lahutamine. Eesti pool soovis aga säilitada linna terviklikkust sellisena, nagu see varem on olnud, jättes muidugi linna Eestile kuuluvaks.16 Aasta lõpul leidis aset Eesti ja Läti suhete märgatav teravnemine ning piiriküsimuses mingit edu ei saavutatud. Et saavutada üldine rahvusvaheline tunnustus, oli noorte riikide jaoks oluline rahvusvahelisel areenil endast siiski stabiilsete ning probleemivabade piirkondade maine jätmine ja sellest tulenevalt ka piiriküsimuse lahendamine. Seetõttu jõuti kokkuleppele, et Valga linna kuuluvuse otsustajaks saab vahekohus milles oleks võrdne arv liikmeid kummastki riigist ning mille eesistujaks saaks neutraalse riigi esindajana Suurbritannia kodanik.17
Suurbritannia välisministeerium oli valmis asuma neutraalseks vahetalitajaks ning määras omapoolseks esindajaks kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi. Kolonelleitnandi algatusel sõlmisid Eesti ja Läti riik omavahelise konventsiooni, millega anti piiri kindlaksmääramise õigus segakomisjonile, mis koosnes kahest Eesti, kahest Läti ja ühest Suurbritannia esindajast. Lepingusse sai sisse punkt, et kui komisjon ei suuda mõnes
14 Eesti ja Läti suhted ..., lk 25-26. 15 M. Burget. Eesti­Läti piiri ..., lk 22. 16 Samas, lk 26-27. 17 Eesti ja Läti suhted ..., lk 52-53.
7 küsimuses kokkuleppele saada, pidi otsuse tegema komisjoni inglasest esimees.18 Pärast kaht kuud väldanud tulutuid vaidlusi pidigi komisjoni esimees rakendama talle konventsiooniga antud õigust ning määras piirijoone kindlaks ise. Tema otsuse järgi 1. juulil 1920 hakkas piir jooksma järgnevalt: Valga linn koos laiarööpmelise raudteejaamaga ja elektrijaamaga jäi Eestile, Luke plats ja Pudrumägi koos kitsarööpmelise jaamaga Lätile ning piir jooksis mööda Konnaoja.19 Sarnaselt Valga linna jagamisega jäi komisjoni esimehe otsustada ka ülejäänud vaidlusalune piir. Kui läbi Valga kulgeva piirijoone otsuse vastu protesteerisid aktiivselt lätlased, siis ümbruskonna piirijoon tekitas tuska eestlastele. Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele, ümbruskonna valdades aga lätlastele.20 Vaatamata mõlema poole esindajate ning piirkonna elanike protestidele hakkas Tallentsi joon kehtima 1920. aasta 17. juuli keskööl vastu 18. juulit.21
Linna poolitamisega jäi eestlastele olulisem osa Valgast ning peamiseks tõsisemaks kaotuseks oli Luke kirik koos Luke surnuaiaga. Lätlastele sai pigem vaikne liivaste tänavate ja puusillutistega eeslinn , kus Luke kiriku juures paiknevate üksikute äride ümber tuli uut linnakeskust kasvatama hakata.22 Rohkem kui Luke platsi loovutamine häiris Eesti- Valga linnavalitsust kahe endise reaalkooli maja, linnale kuuluvate talude ja linna tagamaa kaotsiminek ning paljude ühendusteede piirijoonega läbilõikamine. Valga kaotas seega rohkem kui poole linnale tulu toovatest talumaadest. Valga linnavalitsus maalis oma 1923. aasta kirjas välisministrile linna olukorrast ning tulevikust suhteliselt troostitu pildi, kus ei näe linnal normaalset tulevikku kui Valgale tema loomulikku ümbrust tagasi ei anta .23 Kuna aga Tallentsi otsusega oli Eesti riik saanud enamuse Valgast, siis ei olnud kokkuvõttes linna jagamise tulemused eestlaste jaoks sugugi nii halvad. Lätlased pidi näiteks oma Valka linna peaaegu tühjalt kohalt üles ehitama ning panustama suuri
18 Eesti ja Läti suhted ..., lk 76-77. 19 M. Burget. Eesti­Läti piiri..., lk 56. 20 Samas, lk 57. 21 Samas, lk 60. 22 V. Saretok. Läbi uduliniku I ...; lk 68. 23 Valga linnavalitsuse kiri välisministrile 15.08.1923. // ERA.1604.1.89, l 4­5.
8 investeeringuid linna toimimise jaoks oluliste hoonete ehitamiseks.24 Tegelikult ei käsitlenud 1920. aastate alguse Valga linnavalitsus Tallentsi otsust üldse linna poolitamisena, vaid leidis, et selle alusel jäi kogu Valga linn Eestile, kuna Luke alev pole kunagi linna osa olnudki. Sellest tulenevalt aga leiti, et kõik Läti poolele jäänud Valga linna talud ning muud liikumata varad peaks kuuluma Eesti Valga omandisse.25 Läti poolele jäänud varadest pidi linn siiski loobuma .26 Kaotatud maade asemel taotles linn riigimaade hulgast varem Kaagjärve mõisale kuulunud Tambre kõrtsi ja selle ümbruse maid, mis tänapäeval suvilarajoonina juba linna piiresse jäävad.27
Piiri paikapanekuga sattus löögi alla Eestis asuva Valga maakonna tulevik. Kuna sõja ajal välja kuulutatud maakonnast jäi suur osa Läti Vabariigi territooriumile, siis allesjäänud moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6. septembri otsusega asutati iseseisvad Valga ja Alutaguse maakonnad , milledest Valga maakonna loomine ka ellu viidi. Valga maakonna maa-ala määrati kindlaks järgneva aasta 11. veebruaril, mil otsustati: 1) Valga maakonnaga liita Kaagjärve, Karula , Laanemetsa ja Taheva vald Võru maakonnast; Tõlliste, Laatre , Sangaste, Keeni ja Kuigatsi vald Tartu maakonnast ning Jõgeveste, Patküla, Koorküla, Taagepera , Leebiku, Helme, Lõve ja Hummuli vald Viljandi maakonnast; 2) lugeda Valga maakonda kuuluvaks senised maakonna vallad Valga, Hoomuli ja Sooru. 28
Valga jagamisega vähenes linnaelanike arv ligikaudu 3500 inimese võrra, kes jäid elama Valga Läti poolele. 1926. aastaks oli aga linnaelanike arv juba 14 846 inimest, mis oli pisut rohkem kui 1919. aastal loendatud 14 179 elanikku. Suurema osa juurdekasvust andis siiski Puraküla aleviku liitmine linnaga, mis tõi juurde 1500 elanikku ning teatud määral taastas ka linna endise territoriaalse suuruse. Järgneval kuuel aastal valgalaste arv linnas aga jällegi
24 M. Burget. Eesti­Läti piiri..., lk 60. 25 Valga linnavalitsuse kiri välisministeeriumile 12.05.1921. // ERA.957.2.60, l 2. 26 Välisministeeriumi kiri Valga linnavalitsusele 05.07.1924. // ERA.3084.1.31, l 16. 27 Valga linnavalitsuse kiri Riigimaade valitsusele 18.02.1927. // ERA.3084.1.31, l 40. 28 Valgamaa ..., lk 209.
9 vähenes, mille põhjuseks peeti piiri tõmbamise tõttu tekkinud linna asendiväärtuse kahanemist. Elanike arv jäi siiski suuremaks kui vahetult peale linna jagamist.29 Suurem muutus toimus muidugi rahvuslikus koosseisus . Kuigi Eesti-Valga jäi paljude erirahvusest inimeste kodulinnaks, oli 1922. aastaks Eesti poolele
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #1 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #2 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #3 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #4 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #5 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #6 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #7 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #8 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #9 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #10 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #11 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #12 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #13 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #14 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #15 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #16 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #17 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #18 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #19 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #20 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #21 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #22 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #23 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #24 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #25 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #26 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #27 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #28 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #29 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #30 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #31 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #32 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #33 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #34 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #35 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #36 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #37 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #38 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #39 Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Vahur Ilumets Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Töö annab ülevaate muutustest Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist meie iseseisvusaja algul ning neist tulenevatest ümberkorraldustest Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus, mis muutus kaubanduses ning mida kujutas endast kohalik salakaubandus.
eesti ajalugu , valga , eesti - läti piir , eesti piirivalve , salakaubandus , tallents , valgamaa , piiriülene transport , legitimatsioonikaart , konnaoja , luke , raudtee

Mõisted

Sisukord

  • Tartu Ülikool
  • Filosoofiateaduskond
  • Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Vahur Ilumets
  • MUUTUSED VALGA LINNAS
  • PÄRAST EESTI–LÄTI PIIRI MÄÄRAMIST
  • Bakalaureusetöö
  • Juhendaja
  • Valga 2011
  • Sisukord
  • summary)
  • Arhiiviallikad
  • Publitseeritud allikad
  • Kirjandus
  • Perioodika
  • Lisad
  • Lisa 1
  • Lisa 2
  • Lisa 3

Teemad

  • Sissejuhatus
  • Valgamaa: Maateaduslik
  • tulunduslik ja ajalooline kirjeldus
  • aastat Valga linna
  • Valga linna kroonikaraamatust
  • Eesti-Läti piiri
  • loomine
  • Eesti: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline
  • kirjeldus V
  • Eesti Raudtee 140
  • Eesti
  • kitsarööpmelised raudteed 1896–1996
  • Eesti ja Läti suhted 1920–1925
  • Eesti sisepoliitika 1921–1929
  • Läbi uduliniku
  • Valga linna jagamine
  • Piirivalvest ja piiriületusest
  • Scouts
  • Täiendava Eesti–Läti lepinguga piiriküsimustes
  • Piiripunkt Valgas tuleks lahti hoida hommikul
  • kella 7 kuni 12 öösel. 2) Piiripunkti tuleks hommikul 8 kuni kell 3 pärastlõunal panna
  • alaline tollirevident, kes ületoodavad kaubad koha peal üle vaataks ja maksustaks. 3)
  • Rongide läbilaskeajaks tuleks tollirevidentide arvu suurendada, et revideerimine sünniks
  • kiiremalt ja reisijad, kellel juhtub kaup kaasas olema, võiksid seda selle sama rongiga
  • kaasa võtta. 4) Kaupade läbilaskekord tollide ühtlustamiseni samaks jätta
  • Liiklemine ja transport
  • Täiendav Eesti–Läti leping piiriküsimustes
  • Ka läbisõit lukustatud vagunites polnud kuigi lõbus, kus
  • vahest isegi väljakäigu koht puudus ja kus Eesti reisijatel vagunites luku taga Luke linnas
  • tundi poolteist oodata tuli, kuni edasisõit võimalikuks sai
  • Majandusolud
  • Kuna salakaubitsemine on olnud peaasjalikult merepiiril, ei ole
  • Läti piiril Valga jaoskonna piirkonnas üldse salakaubitsemist olnud, mis seletatav sellega
  • et meie oma lõunanaabriga majanduslikult enam-vähem ühesuguses seisukorras oleme ja
  • kaupade hinnavahe salakaubitsemisele ei ahvatle
  • Kokkuvõtte
  • Changes in Valga after determination of the Estonian
  • Latvian border
  • summary)
  • Kasutatud allikad ja kirjandus
  • Piirivalve juubeliraamat
  • Eesti: Maateaduslik
  • tulunduslik ja ajalooline kirjeldus V
  • Eesti
  • Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus V

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

147
docx
Eesti XX sajandi algul
204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
83
doc
Eesti ajalugu
70
docx
Eesti Uusaeg
44
docx
Eesti uusaeg





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !