2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009 2.1 2005 aasta Elektriseadmete-ja elektroonikatööstusse tehtud välisinvesteeringud olid perioodil 2003-2006 kahekordistunud (Tabel 3). Enamus ettevõtteid selles sektoris kuulusid väliskapitalile, seega valdav enamus Eesti elektroonikatööstuse sisenditest imporditi ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused.
Eksport-import võib jätkuda seni kui leidub maksustatud kauba ostjaid. Kvantitatiivsete piirangutega kehtestatakse aga kaupade liikumisele konkreetsed mahulised piirid. Tuntuimad kvantitatiivsed piirangud on kvoodid ja litsensid. Litsentsidega täpsustatakse lisaks kauba kogusele ka konkreetne ettevõte, mille teatavaks perioodika antakse importimise õigus. Veel on kasutusel eksporditõkked, mille esmärgiks on limiteerida või keelustada mingi kauba väljavedu riigist. Neid rakendatakse rahvuslike rikkuste kaitseks, julgeoluku huvides või poliitilistel kaalutlustel. Huvitavaks regulaatoriks on vabatahtlikud ekspordipiirangud. Neid kehtestatakse eksportiva riigi poolt kokkuleppel ekspordi sihtriigiga, et vältida viimase poolt võimalikult rakendatavaid karmimaid tõkkeid. Näiteks omab USA kokkuleppeid Jaapaniga limiteerimaks Jaapani kõrgtehnoloogia sissetungi USA turule. Riikide majandusliku koostöö vormid
Selles protsessis oli Soomel oluline roll, kuna Soomel olid teadmised lääne turgude kohta ning Soome täitis ka vahendaja rolli Eesti ettevõtjate jaoks. Samuti kirjutasid 1992. aastal Eesti, Läti ja Leedu alla Balti vabakaubanduslepingule, mis jõustus 1994. aasta aprillis. Alates sellest ajast hakkas Eesti „jalad alla saama“ nii ekspordis kui ka impordis. Mõlemad hakkasid iga aastaga aina tõusma, kuid mitte väga suure kiirusega. Eestis on alati olnud import suurem kui eksport. Enim imporditi kütuseid ja muid tooraineid nagu näiteks puuvilla, mis oli oluline tooraine tekstiilitööstuse jaoks. Samuti imporditi masinaid, mehhaanilisi aparaate ja elektriseadmeid. (Väliskaubandus... 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu
põllumajanduse arengut, silmas pidades uue keskkonnasõbraliku tehnoloogia juurutamist uute ekspordikaupade tootmiseks ja olemasoleva ressursi maksimaalset ja ratsionaalset kasutamist. Väliskaubandus peab lähtuma rahvusvahelisest tööjaotusest, kuid eelkõige kaupade tootmisvõimalusest Eestis ja alles seejärel võimalusest puudujäävate ja sortimenti rikastavate kaupade impordist. Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport. Arvestades eeltoodut on praegu eelkõige vajalik stimuleerida säästmist nii era- kui ka avalikus sektoris. VÄLISKAUBANDUSE MAHTU MUUTUS AASTATEL 2004-2011 Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni
kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta kallinemisega tõusid keemiatoodete toorainete hinnad ja seetõttu ka Eestis valmistatud toodete hinnad. 2005. aastal kerkisid tootjahinnad keemiatööstuses 10%, samas suurusjärgus kasvasid ka ekspordihinnad. Kõrge nafta hind on soodsalt mõjunud Eesti põlevkivil baseeruvale keemiatööstusele, tõstes nende konkurentsivõimet. Soodne turuolukord võimaldas suurendada põlevkiviõli müüki välisturgudele, aastaga suurenes selle eksport 2/3 võrra
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis
vähenemise tendentsid, mis koosmõjus lõid soodsa kliima jätkusuutlikuks majanduskasvuks. Positiivne trend sai valdavaks aastast 1995 Seni veel suhteliselt madal tööjõu hind koos elanikkonna suhteliselt kõrge üldise haridustasemega, imporditud uus tehnoloogia ja suur tootlikkuse kasv viisid sisemajanduse koguprodukti 10,6%-lise kasvuni 1997. aastal. See kasv saavutati hoolimata probleemidest, mis kerkisid maailma finantsturgudel, sealhulgas ka Eesti rahaturul 1997. aasta neljandas kvartalis. Üldine majanduskeskkond muutus 1998. aasta hilissuvel, seda põhjustas eelkõige välisnõudluse vähenemine. Kui esimese poolaasta kaupade ekspordi tase oli möödunud aastaga võrreldes kasvanud 28,1%, siis neljandas kvartalis vaid 2,1%, samal ajal kui neljanda kvartali impordimaht vähenes üle 10%. Siiski väljendub aasta tulemus välistasakaalu suhtes positiivsena: ekspordi kõrgem kasvutempo võrreldes impordiga tõi kaasa jooksevkonto defitsiidi vähenemise, rekordiline
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
Ikla KARULA 50 km Looduskaitseala Oandu-Ikla matkarada Maastikukaitseala Ikla Matkarajale jääv huvipunkt Rahvuspark SOOMAA Rahvuspargi nimi Allikad: Statistikaamet, Keskkonnateabe Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Heitvee reostuskoormus, 2002–2011 Tonni 3000 2500 2000 Üld- lämmastik 1500 Orgaanilised
8 miljardi USA dollarini. Venemaal tegutsevate firmade väiksemõõtmelisus rahvusvahelisel tasandil ei ütle midagi nende turujõu kohta kodumaisel turul. Ilim Pulp on (firma enda andmete kohaselt) metsaressursside ja raiemahu poolest suurim ettevõtte Euroopas. Kontserni tehastes valmib 65% Venemaa puidumassitoodangust ning 25% papi toodangust (Mäkelä 2009). 2009. aasta esimeses kvartalis vähenes kõikide Venemaa metsatööstuse sektorite toodang, kaasa arvatud puidumassi, paberi, saematerjali ja puidupõhiste plaatide. Venemaa Riikliku Statistikaameti poolt avaldatud andmete kohaselt oli saematerjali toodangumaht 24% madalam kui eelnenud aasta samas kvartalis, puidumassi tootmine vähenes 26% ning puidupõhiste plaatide tootmine vähenes pea 40% (UNECE/FAO 2009). 2.1. Okaspuupuidu saematerjal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge
ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Rootsi majandus on olnud viimastel aastatel stabiilne ja eelarveülejääk arvestatav, kuid vaatamata sellele on 2007. aasta sügisel USAst alguse saanud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutanud Rootsit oodatust jõulisemalt. Sama jõuliseks ja oodatust kiiremaks on osutunud ka Rootsi taastumine kriisist. Nii Rootsi sisetarbimine kui ka eksport on näidanud tõusu. 6 Rootsi SKP US$ on 544.716 mld (2010 prognoos). SKP elaniku kohta (PPP) on US$ 39,100 (2010 prognoos). Gini koefitsent on Rootsil 23 (Eestil 31.4), mis asetab ta ühiskonna tulude jaotuse kohaselt taaskord maailmas riikide edetabelis üsna etteotsa. Rootsi SKP jaotub sektoriti nii, et põllumajandus moodustab sellest 1.9%, tööstus: 26.6% ning teenindus suurima osakaaluga tervelt 71
ja katusekattematerjalid) kui ka siseviimistlus, pakkematerjalid ja DIY (do it yourself) mööblidetailid. Eesti puitplaaditööstus on viimastel aastatel tootnud maksimumvõimsustel, kuid tootmismahtude laiendamisega ollakse väga ettevaatlikud. (Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele puitlaastplaadile. Joonis 1
jätkub veelgi lähima paari aasta jooksul. See on teine katkematu kasv. Kasvuväljavaated on jätkuvalt positiivsed. Prognoositakse investeeringute suurendamist kaevandustesse umbes 25% 2015-16 ja 30% 2016-17. Valitsus keskendub eelarve ülejäägi tagastusele. Prognoositakse, et puudujääk väheneb 2015-16 2,1% SKP-st ja 2018-19 0,4% SKP-st. 7 5. Väliskaubandus Austraalia kõige suurem import ja eksport on Hiinaga. Juunist juulini 2015.aastal suurenes Austraalia eksport 612 AUD miljonit. Keskmine eksport vahemikus 1971- 2015 on olnud 9452,54 AUD miljonit. Rekordiliselt kõrge oli eksport 2014.aasta jaanuaris, kus see oli 29190 AUD miljonit. Import on viimase kahekümne aasta jooksul olnud tõusutrendis, väiksemate ja suuremate kõikumistega. 2008-2009.aastal oli suurem tõus. 2009.aasta teises pooles toimus aga samasuur langus. Rekordiliselt kõrgele jõudis juulis 2015, kus import oli
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
pürgimisel, kus vedava rolli on endale võtnud erialaliidud, näiteks Mööblitootjate Liit, Masinatööstuse Liit, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit." Vaatamata majanduslangusele kasvas 2008. aastal Eesti ettevõtete ekspordimaht 5%, ulatudes kokku 132 miljardi kroonini. Kõige enam eksporditi elektrimasinaid ja seadmeid, mille müük välisturgudele suurenes mullu 12%. Märkimisväärset kasvu näitas ka masinate ja mehhaaniliste seadmete ning mustmetalli ja mustmetallist toodete eksport. Seevastu oluline langus oli puidu ja puittoodete ekspordil, mille maht jäi mullu 2006. aasta tasemele. Peamisteks ekspordipartneriteks on endiselt läbinaabrid - 50% kogu Eesti ekspordist läks Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti, kuid esikümnesse kuulusid veel Leedu, Saksamaa, USA, Norra, Taani ja Suurbritannia. 2000. aastal loodud EASi eesmärk on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. EAS
impordi kasv oli tugevast sisenõudlusest tulenevalt jätkuvalt kiire, oli tulemuseks rekordiline jooksevkonto puudujääk ning käibemaksu oodatust suurem laekumine. Aktsiise laekus aasta lõpuks 4,16 miljardit krooni. Kütuseaktsiisi ülelaekumise peamiseks põhjuseks oli paranenud maksuadministreerimine ning salakütuste tarbimise hinnanguline vähenemine. Teiste aktsiiside tagasihoidlikuma laekumise põhjuseks oli aasta lõpul märgatavalt vähenenud nõudlus alkohoolsete jookide ja tubakatoodete järele võrreldes 2002. aastaga. Alates 2003. aastast hakati esmakordselt kajastama tulude jaotuse all ka toetusi, mis sisaldavad EL eelstruktuurivahenditest laekunud summasid. Aastaga laekus toetusi 1,389 miljardit krooni ehk 73,79 protsenti aastaks kavandatust. 7 Tiia Saarna, Kaili Olgo
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA'l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö.
tootmise madal kapitaliseerituse tase. Maailmapanga riikide ettevõtluskeskkonna võrdlev analüüs ,,Doing Business 2012" paigutab Eesti 183 riigi hulgas 24. kohale ja regionaalset konkurentsi silmas pidades oleme Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas kõrgel 8. kohal. 2011. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 15,97 miljardit eurot, mis tähendab aastast kasvu 7,6%. Kasvu vedas eelkõige töötlev tööstus, mida toetas kaupade tugev eksport, suurima mõjuga oli elektroonika ja seadmete tootmine ja eksport. Perioodil 2004- 2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%, 2010. aastal 6,3% võrreldes eelneva aastaga. Euroopa Liidu riikide hulgas edestas tootlikkuse kasvukiiruselt Eestit ainult Leedu. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2,8 miljardit eurot, mis on 40% suurem kui aasta varem. Ettevõtete tootlikkuse näitajad jooksevhindades on puhta lisandväärtuse alusel kasvanud 2011. aastal nii hõivatu kui töötunni kohta.
Piimatoodete väiksem rahaline väärtus kajastub sektori müügitulus, mis langes 335,8 mln euroni ehk oli 14,7% võrra väiksem kui aasta varem. Sektor on keerulise turuolukorra jätkudes pidanud jõuliselt kärpima kogukulusid, mis olid 2015. aastal 317,6 mln euro suurused ehk 15,3% väiksemad. Euroopas valitseva toorpiima ületootmise ja ekspordi vähenemise mõjul kohaliku piimatööstuse kogukasum langes ning aasta viimases kvartalis saadi üle 700 tuhande euro suurune kahjum. KOKKUVÕTE JA ETTEPANEKUD. Ettevõttes X tegevused lähevad mitte nii hästi nagu võiks olla, 2015 aastas Eestis on raske olukord, sest konkurendid on rohkem, aga piima ostu hind on madal, nii raske olukord toimus, sest olid suured probleemid ekspordiga. Sisseriiklikud piima tootjad võiks toota ainult piima kui ekspordiga oleks kõik hästi, siis suured piima ettevõtted ostavad seda piima, aga kui eksport
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933 Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid"
tõusnud töötajate koolitustase. Tööturgu on mõjutanud immigratsiooni kasv viimase 10 aasta jooksul. Kui 1996. aastal oli Hispaanias umbes pool miljonit immigranti, siis 2010 aastaks oli see arv 5,6 miljonit, mis on umbes 12% elanikkonnast. Hispaania on üheks EL riigiks, kus USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis kõige tugevamalt tunda annab. Ehitus- ja kinnisvarasektor oli kuni kriisini majanduskasvu ,,mootoriks", kuna inimeste sissevool riiki aina suurenes ning nõudlus kinnisvara järgi kasvas. Paraku mindi sellega liiale ning seepärast ongi terve Hispaania Päikeserannik (Costa del Sol) täis tühje kasutamata kinnisvarahooneid. Lisaks ehitussektorile on kõvasti kannatanud ka autotööstus, kus müüginumbrid on vähenenud kuni 50%. Valitsuse liiga hilise reageerimise tõttu süvenes majanduskriis aastatel 2008-2010 veelgi. Analüütikute väitel on Hispaania majandus sügavast langusest välja tulnud, kuid ei toimi siiski veel efektiivselt
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
Ettevõte on jälle kasumis. Tööturu olukord paranes ning on loota tarbijanõudluse kasvu. Vaatamata müügitulu 1,3%-lisele langusele võib rõõmustada turuosa kasvu üle Eestis. Protsesside korrastamisega saavutati tööjõu- ja optimeerimiskulude kokkuhoid. Kulutused suurenesid eurole ülemineku ettevalmistuste tõttu, kuid see ei takistanud edukalt avada mitmeid uusi kauplusi üle Eesti ja lõpetada aasta kasumiga. Õnneks 2011.aasta esimeses kvartalis tarbijate eurole ülemineku hirmud kahanesid ning eurole üleminek aitas hoopis toetada eksporti ning majandus kasvas 2011 aastal kiiresti. Müügitulu kahandas oluliselt Tallinnas kehtima hakanud müügimaks. Aastal 2011 on kasum võrreldes eelneva aastaga veelgi suurenenud, tänu kogu majanduse kosumisele, jaeturu elavnemisele. Tarbijate kindlustunne hakkab lõpuks tasapisi tagasi tulema, mida näitab supermarketite-, jalatsikaubandus- ja autosegmendi hüppeline kasv. Suleti
oktoobril müük vähenes, kuid 23. oktoobril jälle suurenes. (Ilves 1999: 349) 24. oktoober on aga tuntud nime all Must Neljapäev, kuid sellest lähemalt teises peatükis. 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel 1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt väliskaubanduses piirangud, sest tuli takistada siseturu jaoks vajalike kaupade väljavedu. Kaubanduse ja tööstuse arendamiseks anti erakapitalile täielik tegevusvabadus. Edu saavutati põlevkivitööstuses, mis pani aluse täiesti uule tööstusharule ja meelitas ligi väliskapitali. Kõikidest tootmisaladest kõige tähtsam oli põllumajandus, mis 1928. aastaks moodustas Eesti kogutoodangust 74%. Põllumajandustoodang saavutas kõrgseisu 1927/28 aastal. Põllu- majanduses oli pearõhk karjamajandusel. 1927 aastal saadi ainuüksi loomapidamisest 135,9 miljonit tulu
Index of Coincident Indicators). Majanduse baromeetrina kasutatav ICI on koostatud nelja SKP-ga kõige paremini korreleeruva muutuja (rahapakkumine M1 import, M1, import kohalike omavalitsuste tulud ja tööstustoodangu müük) baasil. baasil Indeksi muutused järgivad SKP arengusuundi ning võimaldavad hinnata operatiivsemalt majanduslikku olukorda kui SKP kvartali numbrid.Lembit Viilup PhD IT Kolledz % 1076 4,4 8,3? 8,5? 89,9 6,6 3,0?
7 6 http://www.vm.ee/?q=node/11063 7 tekst: Heiki Sirkel, Luup, Nr. 11 (119), 29. mai 2000 7 1.6 Eesti majanduskliima Saksa ettevõtete seisukohalt 2007.-2010. aastal 2007. aastal halvenes Eesti, Läti ja Leedu situatsioon dramaatiliselt. Negatiivne trend jätkus: 2008. aastal pidurdus Kesk- ja Ida-Euroopa maades majanduse kasv tuntavalt. Eriti halb oli olukord 2008. aasta neljandas kvartalis kui Eestis, Lätis ja Leedus oli esmakordselt näha märgatavat SKP langust. Majanduse languse tempo oli Eestis ja Lätis kriitilisemas seisus kui Leedus. Ülemaailmse majanduskriisi tulemusena langes Saksamaa 2009. aastal viiendale kohale kaubandussuhetes (osatähtsus 8,4%), olles muidu aastaid kolmas väliskaubanduspartner kaubavahetuse kogukäibe järgi, mis tulenes eelkõige impordi järsust kukkumisest. 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Saksamaaga 1,15 miljardit eurot8. 2009
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
Samuti pidurdas tööstuse arengut tootmise vananenud tehniline baas. Kapitali väljaveo iseärasused Prantsusmaal 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul Väga palju kapiatli veeti välja võrreldes kodumaisetesse ettevõtetesse paigutamisega. Kapitali ekspordilt oli Prantsusamaa teasel kohal maailmas. Iseärasuseks oli see, et seda eksporditi peamiselt laenukapitalina. Erinevalt Inglismaa kapitali ekspordist, mi soli suunatud kolooniatesse ja sõltuvatesse maadessse, toimus Prantsusmaa kapitali väljavedu riiklike ja munitsipaallaenude kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed. Tööstuse kontsentratsioon Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse
Analüütilise uurimistöö olemusest lähtuvalt on autori ülesandeks tutvuda varasemate valdkonda puudutavate allikatega, arvamusliidrite teemakohaste seisukohtadega, erinevate kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete turuülevaadetega ning neid kriitiliselt hinnates eelnevalt nimetatud uurimisküsimustele vastused leida ning püstitatud eesmärgid täita. Antud töö on jagatud kolmeks osaks. Töö esimeses, teoreetiliste aluste osas antakse ülevaade kinnisvara olulisematest mõistetest ja büroohoonetega seotud põhitõdedest. Töö teine osa keskendub konkreetsemalt büroohoonete klassifitseerimisega seotud küsimustele. Antud peatükis selgitatakse lahti büroohoonete üldised klassifitseerimise põhimõtted, tutvustatakse põgusalt ja võrreldakse omavahel Eestis kasutusel olevaid erinevaid klassifitseerimise meetodeid ning detailse veidi kriitilisema näite andmiseks selgitatakse lahti Bulgaarias Forton
....................................................................................165-168 Kergetööstus...................................................................................................................169 Teenundus.......................................................................................................................170 Transport.........................................................................................................................171 Import ja eksport..........................................................................................................172-174 Turism..........................................................................................................................175-193 Kokkuvõte......................................................................................................................194 Lisad..................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
