Muusikapsüholoogia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on muusikal ja keelel ühist ?
  • Mis päriselt on ?
 
Säutsu twitteris
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi
„Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus“ (1861). Carl Seashore’i „Muusikapsühholoogia“ (1938)
kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias
muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles „Luulekunst“ leiame poeetika kesksed kategooriad:* mimesis -omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt „Kuningas Oidipus “, annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks tööks Hermann von Helmholtzi „Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus“ (1863). Oluline, kuna 1)selles on kokku kogutud ja üldistatud kõik tolleks ajaks saadud teadmised heli tekkimisest, helide vahel kujunevatest seostest ning nende tajumisest inimese poolt.(Helid pole ainuüksi muusika kuid suur osa muusikapsüholoogia varasemast ajaloost kuni 20.saj. 2.pooleni sisuliselt just helide psüholoogia, kus uurimiseobjektiks on pigem muusika väikesed koostisosad kui muusika ise.);2)Introspektiivne e.enesevaatluslik uurimismeetod , mille õigsust polnud võimalik 19.saj.keskpaigas tõestada, kuigi edasise arengu käigus kinnitust leidnud. 1879 rajas Leipzigi ülikooli filosoofiaprofessor W.Wundt selle juurde maailma esimese eksperimentaalpsüholoogia laboratooriumi. Eksperimentaalpsüholoogia aluseks on eeldus, et inimese psüühilisi protsesse on võimalik objektiivselt uurida ja analüüsida sama edukalt, nagu saab uurida ja analüüsida elutu või elusa loodusega seotud protsesse. Muusika ja kunsti tajumine ei saa olla kõigi puhul ühesugune, samas põhineb see siiski mingitel üldist laadi seaduspärasustel, mis ei sõltu ei indiviidist ega ka kultuurist, mille raamides indiviid tegutseb:1)universaalsed, kultuurist ja individuaalsusest sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest omadustest, inimese mälust, vanusest jpm);2)kultuurilised tegurid(nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed või mitmehäälsed);3)inimese individuaalsed eelistused . C.Stumft „Helide psüholoogia“-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias-gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1) induktiivne -alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2) deduktiivne -ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M.Wertheimer sooritas pimeda toa seinale kinnitatud kahe lambikesega. Sellest ka järeldus, et inimese taju ei tasu liigitada füüsikaliste seaduspärasuste alla. Saksa muusikateadlane E. Kurth "Muusikapsüholoogia" ( 1931 ). Talle pole tähtis muusika seos objektiivsete heliliste nähtustega, vaid muusika kui inimese sisemusest lähtuv tahteavalduse energia ja sellest energiast toituv liikumine. Ükskõiksus eksperimentaalpsüholoogia meetodite vastu. Teda ahvis nö B. Assafiev Nõukogude ajal. Paralleelselt saksa idealistliku psüholoogiaga eeskätt USAs arenes 20.saj-l välja uurimissuund - biheiviorism. See lähtub veendumusest, et inimese psüühiline tegevus avaldub tema käitumise kaudu ning et seepärast tuleb inimese psüühikat mõistmiseks uurida ta käitumist, kasut.selleks algselt loodusteadusest pärinevaid meetodeid - hüpoteeside püstitamist, katsete tegemist nende kontrollimiseks ning katsetulemuste analüüsimist statiliste meetodite abil. C.Seashore "Muusikapsüholoogia" (1938) Mõned seisukohad:1)Kogu muusika sisu peitub helilainetes, mis kanduvad esitajalt edasi kuulajale;2)Helilaineid saab mõõta ning neil on ainult neli omadust:võnkumise sagedus, selle amplituud , kestus ja lainekuju;3)Nende omaduste psüholoogilisteks vasteteks helide tajumisel on helide kõrgus, tugevus, vältus ja tämber;4)Füüsikalisteja mentaalsete kategooriate vahel ei ole alati üksühest ja otsest sõltuvust, mistõttu helide taju võib mõnikord olla illusoorne ;5)Muusika kui kunsti olemus seisneb kõrvalekaldumises fikseeritud ja regulaarsetest helimallidest ning sellist kõrvale kaldumist saab jälgida muusika esitusel salvestatud helide mõõtmise kaudu. Kurthi raamatus keskendutakse deduktiivset laadi loogilistele arutlustele. Seashore aga püüab muusika ja inimese suhet uurida loodusteaduslikelt alustelt lähtudest, mõõta nii muusika kui ka inimkäitumise omadusi ning nendele mõõtmiste põhjal jõuda üldistusteni induktiivsel teel.
4. Theodor Adorno (1903-69) kui nn Frankfurdi koolkonna esindajaid. „ Moodsa muusika filosoofia“ (1949) ja
„Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse“ (1962). Igor Stravinski ja Arnold Schönberg kui XX saj esimese poole
silmapaistvamaid Lääne süvamuusika heliloojaid. Stravinski ja Schönbergi vastandus „Moodsa muusika filosoofias“.„Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse“ kui XX saj keskpaiga Lääne muusikakultuuri määratlemise katse. Muusika kuulajate tüpoloogia Adorno järgi.T.Adorno Frankfurdi Ülikoolist "Sissejuhatus muusikasotsioloogiasse. Kaksteist teoreetilist loengut."(1962) ja "Uue muusika filosoofia"(1949) - seal käsitles kahe maailmasõja vahelise perioodi süvamuusika arengut Stravinski ja Schönbergi loomingu näitel. Adorno arvates on Schönbergi ja teiste uusviini koolkonna heliloojate loomingu peamiseks väärtuseks autentsus :1)truudus muusika sisemisele arengule, see on loogiline ja paratamatu jätk tonaalse muusika väljendusvahendite ammendamisele 20.saj.alguses;2)seos muusika ja ühiskonnas toimuvate protsesside vahel. Just viimase puudumist paneb ta süüks Stravinskile jt 20.saj. esimese poole heliloojatele, kes tonaalse muusika helikeelest ei loobu. Kes atonaalseks ei muutu, selle eesmärgiks pole muud kui flirt publikuga, et viimasele meeldida ning teenida suuremaid honorare. Siit tuleb süvamuusika kommertsialiseerumine. Kui meid ümbritseva ühiskonna olemus on tülgastav, siis ei saa olla teistsugune ka selle ühiskonna sünnitatud muusika. Selliste mõtete mõjutused on marksism, vasakpoolsus , Sigmund Freud . 1933-49 elas pagulasena Ameerikas. 1940 suhtles tihedalt saksa proosakirjaniku T.Manniga. Tema romaani "Doktor Faustus peategelase sarnasus Schönbergiga oli kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria ebaadekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin . Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt tänapäeva ühiskonnas kõige maksujõulisemad kihid , kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse soiciety
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muusikapsüholoogia #1 Muusikapsüholoogia #2 Muusikapsüholoogia #3 Muusikapsüholoogia #4 Muusikapsüholoogia #5 Muusikapsüholoogia #6 Muusikapsüholoogia #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leisure2 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksamikonspekt lühidalt. Koostatud J.Rossi raamatu põhjal.
jaan ross , muusikapsüholoogia

Mõisted

Sisukord

  • Cocktail-party

Teemad

  • darling-thats-our-tune
  • auditory stream segregation

Kommentaarid (2)

hopsusanna profiilipilt
hopsusanna: väga head materjali sain.aitäh
18:44 18-04-2011
yaya1 profiilipilt
yaya1: Tänud :)
17:47 10-06-2012


Sarnased materjalid

9
docx
Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
31
doc
Psühholoogia
178
docx
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
148
docx
NEUROPSÜHHOLOOGIA
524
doc
Arengupsühholoogia
32
doc
õiguspsühholoogia
53
doc
Psühholoogia alused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !