Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse
.8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „I am a Camera“, mis oli kohandatud lühiromaani“ Goodbye Berlin“ (1939) Christopher Isherwood poolt.
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis
Kontserdiarvustus Ma käisin vaatamas muusikali nimega ,,Chess" . See linastus Tartus, teatris Vanemuine. Kontserdi teemaks oli muusikal, samuti nimega ,,Chess", mis rääkis maletajatest ja nende lavatagustest juhtumistest. Mängiti mitmesugust muusikat erinevatelt artistidelt. Muusikat esitasid Vanemuise Sümfooniaorkester, ooperikoor, popkoor ja bänd. Muusikali tegi eriliseks see, et seal mängiti samanimelist muusikali ja vaatajatel oli huvitav vaadata muusikalitegelasi peale etendust. Seal esinesid paljud tuntud nimed näiteks Gerli Padar, Koit Toome, Lauri Liiv, Janika Sillamaa jpt.
lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas, muusikalizanri arenedes on operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisandunud ka muusikalides, nii et kahe zanri piir on sageli hägune. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti
Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Muusikal Aida Referaat Sisukord Pärnu 2010 Sissejuhatus Aida on muusikal, mille muusika on kirjutanud Elton John ja laulusõnad Tim Rice. Aidat on mängitud Atlantas (1998), Chicagos (1999), Broadwayl (2000), Amsterdamis (2002) ja Tartus (2003). Valisin selle muusikali kuna see tundus olevat väga riskantne ettevõte, arvestades näiteks seda, et teose eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Teine põhjus on see, et kuigi see etendus on kuulus üle maailma, polnud mina sellest varem midagi kuulnud, seega tahtsin sellest kirjutada, et ka ise targemaks saada. Etendamislugu
Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar" · Kantaat ,,Kalev ja Linda" · Praeguste meeskooride hümn ,,Meeste laul" · Segakooridele ,,Tuljak" (on ka rahvatants tehtud) · Naiskooridele ,,Ei saa mitte vaiki olla" 9. A. Läte tähtsus eesti muusikas (1860-1948) Tartu muusikaelu juht · 1900.a. asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümf. muusika mängimine · Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. · Ork. juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme · Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: · Põhiliselt koorilaulud: ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Pilvedele" jt ; · Avamäng " Kalevala" ( sümfooniline teos); · Keelpillikvartett 10. R
Kõik kommentaarid