Muusikal " Ämbliknaise suudlus" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

"Ämbliknaise suudlus" muusikalavastuse referaat

kehastus ,mis jäi küllaltki leebeks ,kui oleksin oodanud. Usun ,et taolist rolli peaks mängima karminäolisem ja rangesõnalisem inimene, kui oli kujutatud. Muusikalis oli ka muudetud mitmeid elemente ,mis ei esinenud samasuguses filmis . Kuigi sõnaline esitus oli hiilgav,oleksin lootnud rohkem muusikalisemat väljendust antud olukorras. Ämbliknaise kehastusest oleks oodanud veidi õrnema ja kõrgema häälega lauljat. Leian ,et muusikal oleks võinud ka olla pikem. Ühe osatäitja kehastus Kui oleks võimalus kehastuda ühte rolli etenduses, siis valiksin Luis Alberto Molina karakteri. Kehastus vajab julgust ,et mängida meessoo armastajat või seksuaalselt ärakasutavat inimest,seepärast oleks taoline roll väljakutse. Kindlasti on karakteril palju sõnalist esitlust ja muusikalisi numbreid, mis vajab kogenenud näitlejat või lauljat. Tegelane

Muusikaajalugu

1

docx

"Ämbliknaise suudlus" retsensioon

Retsensioon Anni ka Kibus 10b Käisin 6. märtsil vaatamas muusikali ,,Ämbliknaise suudlus". Muusikali sai näha Tartu Vanemuises ning viimast korda, esilinastus sellel oli paar aastat tagasi. Olin vaadanud enne muusikali külastamist selle kommentaare ja selletõttu läksin muusikali vaatama arvamusega, et see on suhteliselt sünge. Muusikal rääkis ühest homoseksuaalsest vangist, kes istus kinni alaealise ärakasutamise eest. Enamus ajast elab ta väljamõeldud maailmas: põgeneda vanglast, hirmust. Ühel päeval tuleb ta kongi uus vang ( revolutsionäär ). Nendest saavad nii head sõbrad, et usaldavad isegi mõningaid saladusi. ,,Ämbliknaise suudluse" helilooja on John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, lavastaja Roman Hovenbitzer, koreograaf Antton Laine. Peaosades oli

Muusika

9

odt

Referaat "Tuntud muusikalid"

Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi

Muusikaajalugu

2

doc

Ämbliknaise suudlus

Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja.Lavastuses osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester ja meeskoor. Muusikal jutustas kahest mehest, kes olid sattunud vanglasse.Ühe mehe nimi oli Molina ja teise mehe nimi Valentin.Algul ei saanud need kaks omavahel üldse läbi, kuna Molina elas fantaasiamaailmas,et põgeneda vanglast ja piinamisest.Mõni aeg hiljem hakkavad nad aga väga hästi läbi saama ning räägivad üksteisele ka oma saladusi,mida tahaks ka vanglaülemad teada.Molinale tehti ka ettepanek, et kui ta saab teada Valentini naise nime ja uurib tema

Muusika

19

docx

Cabaret

........ 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast....................................................................10 Minu arvamus....................................................................................................... 14 Pildid..................................................................................................................... 16 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 18 Ajalugu Cabaret on muusikal, mille süzee aluseks on Christpher Isherwoodi 1939. aastal ilmunud romaan ,,Goodbye to Berlin", mida antakse sageli välja 2 koos sama autori teise romaaniga ,,Mr Norris changes trains" ühise pealkirja all ,,The Berlin stories". 1951. aastal toodi Broadwayl lavale John Van Druteni näidend pealkirjaga ,, I am a camera". Näidendi põhjal vändati 1955. aastal ka samanimeline film, mis ei osutunud sama edukaks kui näidend

Ballett

53

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia ­ kurbmäng; Komöödia ­ lõbusasisuline draamateos; Draama ­ tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia ­ draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss ­ jant; Teater (estraad, muusikal jne) ­ 1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 3.2. J.Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs 1920.

Kirjandus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

“jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1. muusikute keelepruugis on see ammugi juurdunud, 2. inglise keele häälduse aspektist pole sõnakuju “džäss” korrektne, 3. eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter

Muusika ajalugu

62

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

Kommentaarid (0)