Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6
kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma, et ka jumalateenistusel kõlaks laul ja saaks seda õpetada. 3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? Algul esinesid rändmuusikud vaid väljaspool linna, hiljem said nad linnaloa ja hakkasid ka seal esinema. Algul esines väljaspool kirikut, hiljem ka kirikus. Algselt levis vaid suust suhu, hiljem hakati laulutekste kirja panemaaktiivsete noorte ja vaimulike poolt *rändmuusikud- n.ö lindpriid, Turbekirja saanud rändmuusikud elavdasid linna
eestikeelset laulu, kelle laulude autor on Kunileid ja teksti autor Koidula. kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2
vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks
...........................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole.........................................................5 Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel........................................................................6 Esimeste laulukooride loomine.......................................................................................6 Muutused koguduselaulus...............................................................................................6 Muusikaelu linnades
· Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades
Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse kateki
Kõik kommentaarid