Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti
a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano
lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline
· Vaimulik (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid · vajalik meelelahutuseks, eneseväljenduseks, ühiskonnaga suhtlemiseks jne. · muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a
Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
Kõik kommentaarid