Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on tänapäeval elu üks osa, ilma milleta elu enam ette ei kujuta. Praegu kuulavad enamus inimesi igapäev muusikat kas tahtlikult või mitte. Paljudele inimestele käib muusika lihtsalt taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid.

Kategoriseerimata

4

docx

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika mulle üldiselt meeldib, mulle meeldib muusikat kuulata, ma võin vaadata, kuidas muusikat luuakse ja mul on kujunenud oma arvamus erinevate lauljate ning laulude kohta ja sellest on tekkinud omad eelistused. Ise ma laulmisest eriti huvitatud ei ole, sest arvan, et laulmine on selline asi, millega peaks tegelema need, kes seda oskavad. Tõesti, ütlen ausalt, et mul kõrv ei puhka, kui ma kuulen kedagi sellist laulmas, kes seda ei oska. Niisama jauramine pole ka just eriti tore

Muusikaajalugu

1

rtf

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Mida muusika minu jaoks tähendab? Muusika pakub mulle enamasti meelelahutust, kuid tegelikult on sellel rohkem võimu ja otstarbeid kui me aimatagi oskame. Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu.

Muusika ajalugu

18

doc

Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused

käsitöölised. Viimaste hulk tõenäoliselt kasvas, mida enam suheldi lõunapoolsete tsivilisatsioonidega, eriti kaupmehed. Arvatavsti päritav seisus. Druiid tegutses harva kaupmehena, hoidis end ,,kõrgemate asjade jaoks". Bardid e laulikud olid erioskustega druiidid, druiidide alamseisus. Kõige suurem seisus olid maaharijad, lisaks ka üsna arvukas orjade grupp (sõjavangid või sisseostetud). Naistel oli roomlastega võrreldes üsna palju õigusi, mõned omasid lausa varandusi, pidasid omavahel pidusid. Elamud lihtsakoelised, kuid vürsti elamu ehitati künka otsa ja polnud vaid puust, aga mineraalsetest ainetest. Peosaal oli eraldi majana, kuna võis kergesti põlema minna. Mandril oli nt kivitornidega pealikuehitisi, Britannias ümmargusi kivikindlusi, mandril veel murus callicerum (kivisisaldusega muldvall). Linnad polnud suursugused, aga

Keltide muistne kultuur ja usund

12

doc

VANAD KULTUURRAHVAD JA NENDE MUUSIKA

Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. ­ v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.

Muusikaajalugu

12

doc

Kordamine vanamuusika tööks

KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja

Muusika

39

odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu

23

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst ­ kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst ­ arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst

Kunst

Kommentaarid (0)