Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist muusikastiili eelistad?
  • Mis selles muusikas sulle mõjub?
  • Kui tihti kuulad muusikat?
  • Miks kuulad muusikat?
  • Milliste tegevuste saateks kuulad muusikat?
  • Millist muusikat kuulad halva tuju korral?
  • Millist muusikat kuulad halva tuju parandamiseks?
  • Millist muusikat kuulad hea tuju korral?
  • Millist muusikat kuulad lõõgastumise eesmärgil?
  • Millist muusikat kuulad et ennast välja elada?
Vasakule Paremale
Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #1 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #2 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #3 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #4 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #5 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #6 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #7 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #8 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #9 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #10 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #11 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #12 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #13 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #14 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #15 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #16 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #17 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #18 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #19 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #20 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #21 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #22 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #23 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #24 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #25 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #26 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #27 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #28 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #29 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #30 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #31 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #32 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #33 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #34 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #35 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #36 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #37 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #38 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #39 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #40 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #41 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #42 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #43 Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel #44
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keili Simastel Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast

Muusika ajalugu
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat.

Muusika
thumbnail
27
doc

Kaasaegsed pop-ja rockmuusika stiilid ja nende eelistused koolinoorte seas

Eesmärk on saada vastus just sellele, kas muusikastiil määrab mingil moel teiste suhtumist inimesse, teada saada mida tänapäeva kooliõpilased kuulata eelistavad, kust nad kõige rohkem muusikat kuulavad, kui tähtsaks peetakse sealjuures heli kvaliteeti ning kui suur on huvi ise muusikat luua. Samuti on vajalik ära defineerida mis eristab popmuusikat rokkmuusikast, millised on stiilide iseärasused ja ajalugu. Töö alguses on püstitatud hüpotees, et teatud liiki muusika kuulajad suhtuvad teistsugust muusikat kuulavatesse inimestesse halvustavalt. Teine hüpotees see, et klubimuusika on hetkel eelistatuim muusikaliik teiste seas. Nende hüpoteeside tõesuse kontrollimiseks viin läbi uurimuse 6. ­ 9. klassi õpilaste seas kahes koolis. 3 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused 1.1 Rokkmuusika defineerimine Rock-muusika defineerimine on problemaatiline, sest terminil on erinevad

Muusika
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika
thumbnail
12
docx

20. sajandi muusika

Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 20. SAJANDI MUUSIKA Eelnevate sajandite (renessanss, barokk, klassitsism) muusikat iseloomustab... tervik (ühiskonnaelu traditsioonid, domineeriv maailmavaade) Hilisromantism 19. sajandi lõpp ­ 20. sajandi algus Hilisromantism oli kõrgromantismi 20. sajandisse kandunud järellainetus. Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga

Muusikaajalugu



Lisainfo

Referaat

Kommentaarid (3)

MariLiisD profiilipilt
MariLiisD: Väga kasulikoli enese uurimistöö koostamisel sarnasel teemal
01:42 29-12-2012
mariks profiilipilt
mariks: aitas küll
20:49 04-12-2012
CyberEst profiilipilt
CyberEst: hea oli
22:59 07-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun