Muusika arvestus (0)

1. Regilaulu komponendid
sõnad, viis, esitus
2. Regilaulu liigid

• Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul)
  
• Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt)
  
• Kommetega seonduvad tavandilaulud ( pulmalaulud , mardi- ja kadrilaulud jt)
  
• Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt)
  
• Kiige-, mängu- ja tantsulaulud
  

3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel

• Anseküla pastor Martin Körber asutas 1840 isikliku laulukoori, tänu millele arenesid sõrve lauljate võimed heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile.
  
• Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa.
  
• 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor.
  
• 1865 asutati „Vanemuise“ selts Tartus ja „Estonia“ selts Tallinnas
  
• 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte.
  

4. Cimze seminar
1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks

• 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari , kus valmistas ette oma õpilasi köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse.
  
• Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid , mille tase sõltus köstrite suhtumisest
  
• Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
  

5. Orkestrite tegevus 19.saj. teisel poolel

6. I üldlaulupidu

1869 Tartus. Korraldajateks olid A. Kunileid, J. V Jannsen ja D. O Wirkhaus. Osalesid 46 laulukoori, 5 pasunakoori- kokku 845 osavõtjat(ainult mehed). Esitati 27 laulu(13 vaimulikku ja 14 ilmalikku), nende hulgas L. Koidula „Sind surmani“ ja A. Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“. Proove tehti kirikus ja staadionil.
7. Asjaarmastajad - heliloojad
Aleksander Kunileid (1845- 1875)- „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“
Aleksander Tomson (1845- 1917)- „ Kannel “, „Ketra, Liisu “, „Pulmalaul“
Friedrich Saebelmann ( 1851 - 1911) Kunileiu noorem vend- „ Kaunimad laulud“,