Muusika arvestus (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Muusika arvestus

Aleksander Tomson (1845- 1917)- ,,Kannel", ,,Ketra, Liisu", ,,Pulmalaul" Friedrich Saebelmann (1851- 1911) Kunileiu noorem vend- ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein", ,,Kodukotus" Karl August Hermann (1851- 1909)- ,,Munamäel", ,,Ilus oled, isamaa (,,Mingem üles mägedele")", ,,Isamaa mälestus", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas"(viimased kaks kuulusid laulumängu ,,Uku ja Vanemuine" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud Härma õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. Hilje elades Tartus tegi I kontsertturnee Eestis. Asutas segakoori, hiljem ka meeskoori ning laulupidudel juhatas koore puldis. Raha teenimiseks pidi tegema ka pedagoogitööd andes huvilistele klaveritunde, aga see polnud õpilaste vähesuse tõttu väga tasuv. Hiljem asutas Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar"

Muusika

10

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid: loobuti toonikast, meloodia liinid olid iseseisvad ega sõltunud üksteisest ja vähenes orkestrikoosseis. Tähtsal kohal löök ja puhkpillid ning klaver. Vorm vabam ja asümmeetriline. Kujunes uus stiil dodekafoonia ehk kaksteist helisüsteem, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helina kõiki 12 nooti, kui ükski neist ei tohi korduda enne

Kategoriseerimata

6

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) ­ Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Muusikaajalugu

14

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil ­ sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo

Muusikaajalugu

2

doc

Konspekt 12klassi Eesti muusikast

klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikvartett

Muusika

4

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) ­ · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) ·

Eesti muusikaelu 20.saj algul

8

doc

Eesti heliloojad

konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus

Muusikaajalugu

2

doc

Nimetu

a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine." J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga

Muusikaajalugu

Kommentaarid (2)