Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Muusika ajastud, õpimapp (11)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

KESKAEG
Sissejuhatus keskaja muusikasse
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust.
Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma . Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Šveitsis).
Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku:
Keskaeg hõlmab 4. – 16. sajandit.
Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi:
1) varakristlik muusika
2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet – kirikumuusika
3) renessanssmuusika.
  • Gregoriuse laul
590. a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I).
Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks.
Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada.
Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia . Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks.
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga.
Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist.
Gregooriuse laul on:
  • roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´ cappella liturgiline laul
  • laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed
  • retsitatiivne
  • puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt
  • rütm lähtus tekstist
  • kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor
Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise.
Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse.
Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme:
  • retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes
  • psalmoodia – psalmitekstide laulmine
  • antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul
  • hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused
  • reponsoorium – algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega



Missa ehk mess on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missal (armulauaga jumalateenistus). Maailma esimese tervikliku muusikateosena loodud missa Messe de Notre Dame kirjutas Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatel kuni 1360ndatel aastatel. Alates 19. sajandist võib missa olla ka iseseisev muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks . Missa tekst on alati ühesugune.
  • Noodikirja kujunemine

8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna.
Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda.
Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned.
11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed .
13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust.
14. saj. esineb esmakordselt 5- jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama.
Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne.
  • Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud

Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu ) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud . Suurim vagandilaulude kogu on " Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist.  Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades.
Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst , mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on:
  • armastus
  • kangelased
  • Neitsi Maarja teema
Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud . Tuntumad rüütlilaulikud on:
12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn
13. saj. truväär - Adam de la HalleMinnesinger - Walther von der Vogelweide
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:
  • trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal
  • truväärid - Põhja-Prantsusmaal
  • minnesingerid - Saksamaal
Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine vennaskondadeks.
  • Mitmehäälsuse kujunemine

Mitmehäälsuse teke on seotud (kiriku)kooridega. Vihjeid mitmehäälsusele esineb juba 7. sajandist säilinud ürikutes, kuid esimesed tänapäevani jõudnud noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus.
Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile).
Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal .
Organume oli kolme tüüpi:
1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt
2) vaba organum , kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised.
Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett , mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti.
Peagi motett täiustus ning selles võis olla:
  • häälte rütm erinev
  • erinevate sõnadega tekst erinevas häältes
  • häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekst).
Sellist "organumi" hakati looma ja laulma ka väljaspool kirikut ja sai uue nimetuse - motett.
Motett kujunes omapäraseks mitmehäälseks lauluks . Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid. Motetil oli suur tulevik. Neid kirjutati ja lauldi edukalt 18. sajandini.
Motett ei jäänud kahehäälseks, vaid arenes kolmehäälseks. Kolmandal häälel olid omad
sõnad. Juhtus ka nii, et motetiks ühinesid kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal. Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu. Populaarseks seltskonnalauluks kujunes nn. naljamotett. Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu ja 13. sajandi lõpul tõrjuti motett kirikust välja "kompositsiooni keerukuse tõttu". Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet - kanda liturgilist teksti. 15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette , mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr.

Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel , rebekk, harf , põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud ja armastatud muusikainstrumendid: orel , flööt, viiul .
RENESSANSS
  • Sissejuhatus
14.saj. muutis Euroopat ja eurooplasi põhjalikult. Need muutused lõid Euroopas mitte ainult uue poliitilise, vaid ka vaimse ja kultuurilise olukorra. Ilmalikustamine, mis iseloomustas Euroopa vaimukultuuri ikka enam, võis tähendada ka kriitilist, või koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes. Ilmalikustamise märgid 14. saj. kunstis, kirjanduses ja muusikas on palju mitmekesisemad. Muusikas väljendub see eelkõige ilmalike žanride ilmumises vaimulike kõrvale ja sealjuures sugugi mitte teisejärgulistena. Vastupidi, ilmalik muusika hakkas juba 14. Saj. keskpaigast määrama kunstmuusika stiili ning kõik uus muusikas ilmub sestpeale peamiselt ilmalikes žanrides. Vaimulik muusika võttis konservatiivse alalhoidva hoiaku ning see on säilinud siiani.
  • Ars nova

Ars nova (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil . Mõnikord käsitletakse seda osana
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Muusika ajastud-õpimapp #1 Muusika ajastud-õpimapp #2 Muusika ajastud-õpimapp #3 Muusika ajastud-õpimapp #4 Muusika ajastud-õpimapp #5 Muusika ajastud-õpimapp #6 Muusika ajastud-õpimapp #7 Muusika ajastud-õpimapp #8 Muusika ajastud-õpimapp #9 Muusika ajastud-õpimapp #10 Muusika ajastud-õpimapp #11 Muusika ajastud-õpimapp #12 Muusika ajastud-õpimapp #13 Muusika ajastud-õpimapp #14 Muusika ajastud-õpimapp #15 Muusika ajastud-õpimapp #16 Muusika ajastud-õpimapp #17 Muusika ajastud-õpimapp #18 Muusika ajastud-õpimapp #19 Muusika ajastud-õpimapp #20 Muusika ajastud-õpimapp #21 Muusika ajastud-õpimapp #22 Muusika ajastud-õpimapp #23 Muusika ajastud-õpimapp #24 Muusika ajastud-õpimapp #25 Muusika ajastud-õpimapp #26 Muusika ajastud-õpimapp #27 Muusika ajastud-õpimapp #28 Muusika ajastud-õpimapp #29 Muusika ajastud-õpimapp #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 258 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kisss007 Õppematerjali autor

Lisainfo

Keskaeg, renessanss,barokk,klassitsism
keskaeg , renessanss , barokk , klassitsism

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (11)

toomasko profiilipilt
toomasko: Aitas lõputööl tublisti :)
17:59 10-06-2010
kompanii profiilipilt
kompanii: Tänan, väga informatiivne.
18:32 19-05-2011
tahanliskodutoodteha profiilipilt
tahanliskodutoodteha: aitäh teile"
21:21 16-10-2018


Sarnased materjalid

17
doc
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
39
odt
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
6
doc
Muusika ajalugu
11
docx
Keskaja muusika - Muusikaajalugu
20
doc
Renessanssi Žanrid-heliloojad
2
docx
MUUSIKA AJALUGU
10
docx
Muusikaajastud





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun