Muusikaõpetuse kordamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

9. klassi muusika mõisted

Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika ­ igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika ­ religioosne muusika Liturgiline muusika ­ kirikutes kasutatav muusika Hümn ­ 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal ­ 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal ­ värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa ­ jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu

Muusika

2

docx

Muusika kontrolltöö kordamine

Kordamisleht zanr- muusikateose liik, nt koorilaul, klaveripala, ooper, kantaat vorm- muusikateose ülesehitus, nt A+B+A, sonaat-allegro vorm polüfoonia- muusikaline väljenduslaad, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega, nt kaanon homofoonia- muusikaline väjenduslaad, kus üks hääl on juhtiv ja teised moodustavad talle saate, nt sonaat-allegro fuuga- polüfoonilise väljenduslaadi kõige enam väljaarendatud vorm Koosneb kolmest põhiosast: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat põhihelistikus, teema esitatakse kõikides häältes 2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratoo

Muusikaajalugu

3

doc

10. klassi muusika seminari materjal

1. BAROKK MUUSIKAS ­ 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT ­ (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande ­ 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante ­ 3-osaline

Muusika

4

doc

10. klassi arvestus

· Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS ­ homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT ­ (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande ­ 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante ­ 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants

Muusika

8

doc

Barokk muusikas

 Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas,  Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . Monteverdi, Händel, Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust:

Muusika

4

docx

Klassitsismi kordamisküsimused koos VASTUSTEGA, muusikaajalugu

Võimalik periodiseering:  1720-1760 eelklassitsism, “sünniaeg”  1760-1780 varaklassitsism, “küpsemise aeg”  1780-1810 kõrgklassitsism, “tippteoste aeg”  1810-1830 üleminekuperiood romantismile  1830-1880 romantismi kuldajastu  1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 3) Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli homofooniline või polüfooniline muusika, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) o Muusika puhastati baroksetest kaunistustest o Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid o Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale

10.klassi ajalugu

1

docx

9. klass muusika kordamine

Kordamine IX klassile. 1. Tempo ­ muusikapala kiirus 2. Dünaamika ­ muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr ­ muusikateose liik 4. Vorm ­ muusikateose ülesehitus 5. Liturgia ­ jumalateenistuse kord 6. Hümn ­ vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall ­ kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika ­ Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika ­ muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia ­ helide tonaalne sobivus 11. Helistik ­ kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum ­ mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13. Motett ­ Mitmehäälne vokaalteos

Muusika

5

doc

Klassitsim muusikajaloos.

saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbes poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Võimalik periodiseering: 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" 1810-1830 üleminekuperiood romantismile 1830-1880 romantismi kuldajastu 1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 7. Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli homofoonia või polüfoonia, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) * Muusika puhastati baroksetest kaunistustest * Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid * Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale * Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD) * Kaob basso continuo

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)