50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piretkala
Õppematerjali autor
õppekavaga ning viiakse läbi vähemalt kahel korral nädalas ( Koolieelse lasteasutuse...2008). Lasteaialaps vajab väärtuskasvatust ja arengupotentsiaali toetavat keskkonda, milles on arvestatud nii keskkonna füüsilisi tegureid, pedagoogilisi tingimusi kui keskkonna ja üksikisiku vastasmõju , milles rõhuasetus on aktiivsel kasvatamisel ja õppimisel (Hytönen, 2001, 54-57). Antud referaat põhineb autori Maia Muldma artiklil: Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. 2 Muusikaline mõtlemine Muusikalise mõtlemise funktsioonid seisnevad oskuses käia ümber muusikalise materjaliga, analüüsida ja sünteesida (leida selles sarnasusi ja erinevusi), leida seoseid emotsionaalse reaktsiooni ja muusika sisu vahel. Selle protsessi kujundamine ja suunamine soodustab sotsiaal-kultuuriliste gruppide emotsionaalset ühtekuuluvustunnet, ühise kultuuriruumi loomist (Muldma, 2008, 167).
Sel perioodil toetab lapse arengut lapsekeskne õppimisviis, kus laps osaleb nii indiviidina kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008). 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast
10 mõtet lapse muusikalise arengu kohta 1. Muusikapsühholoogide väitel arenevad muusikalised võimed jõudsalt eelkooli- ja koolieas (Sloboda 2000, Tarassova [] 2003, Hallam 2006 jpt). Koolil on lapse üldise ja muusikalise arengu seisukohalt täita oluline roll: luua alus, millele rajatakse edasine huvi ja armastus muusika vastu, samuti soov ja julgus ennast musitseerimise kaudu loovalt väljendada. Musikaalsus on muusikaliste võimete kogum ja süntees, mis realiseerub erinevate muusikaliste tegevuste kaudu. Arvestades asjaolu, et muusikalised võimed arenevad koolieelses eas lapsel kõige paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS
muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
......................................................... 9 1.2. Säästva arengu ja jätkusuutlikkuse mõiste ................................................................... 11 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lähtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond „Mina ja keskkond” ning väärtuskasvatus 2008. aasta õppekavas ..... 17 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jätkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod .......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid