b) MRP sõlmimine, c) nii Saksamaa kui NSVL relvastusid, d) Stalin tahtis kommunismi eksportida, Hitler aaria rassile eluruumi Teine maailmasõda puhkes 1. sept. 1939. kui Saksamaa tungis kallale Poolale. 6. Kultuuri ja elu-olu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia, 2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala- dest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929. sai nimeks Jugoslaavia,
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpetas sõja Afganistanis ja v
1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985
1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus Eesti kongress esindusorgan 1990 kevadel lõhenes EKP kaheks rahvuskommunistid ja impreeriumimeelsed 1990 aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised eesti nsv ülemnõukogusse 1991 aastaks oli perestroikapoliitika ennast ammendanud 20 aug 1991 võttis ülemnõukogu vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest, peagi tunnustasid eesti isesseisvust teised riigid, eesti oli taas poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. 29A 1991 aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust 19 aug 1991 proovis nõudkogude liidus võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee resk 6sept 1991 tunnustas kolme balti riigi isesseisvust ka nõukogude liidu riiginõukogu Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985
Siiski mitte lõpuni demokraatlikud polnud need valimised - 2/3 saadikuid valis rahvas, 1/3 valisid partei kontrolli all olevad organid. Rahvasaadikute Kongress valis enda seast Ülemnõukogu. Ülemnõukogu valis Mihhail Gorbatsovi NSV Liidu presidendiks (mitte rahvas!) Nüüd oli Gorbatov Lääne silmis ka õige riigipea, mitte lihtsalt parteijuht. Toimusid ka kohalike nõukogude valimised. Kuna nüüd rahvas tõepoolest valis, muutus nõukogude koosseis. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Ühiskonnaelu 1. Perestroika läbiviimine. 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jut
Kõik kommentaarid