10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
baff
Õppematerjali autor
aastast kuni 11. novembrini 1918. aastani. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (6 suurriiki- Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Venemaa ja USA sekkus 1917. aastal) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Üheski varasemas sõjas ei osalenud nii palju sõdureid, seetõttu sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Rohkem ohvreid on hiljem olnud ainult Teises maailmasõjas. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses ilmasõjas toimusid suured muutused relvastuses. Esimest korda kasutati keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Juba enne maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale
juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas.Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus
................... 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ................................................................................................ 11 Aastal 1918 ................................................................................................ 12 Uuendused I maailmasõjas ................................................................................ 13 Sõja lõpp ja rahulepingud ................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... .16 Sissejuhatus
sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõja põhjuste käsitlemisel on tingitud uurijate ja ajaloolaste erinevast metodoloogiast, poliitilistest vaadetest ja rõhuasetusest. 1.Maailmasõja põhjustasid imperalistlikke suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, mõjupiirkondade ja asumaade pärast, sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, puudusid
Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguaerv 34. Euroopas üksteisega liitlaslepingutega seotud riikidest jäi esialgu kõrvale vaid Itaalia. Seevastu liitusid sõjategevusega mitmed seni liitudest väljaspool seisnud riigid. 23.augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktides Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria- Ungari poolel 1914. aasta novembris. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 4 3. Riikide sõjaplaanid Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. 3.1. Saksa sõjaplaan Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks
Esimene Maailmasõda Referaat Pärnu, 2011 2 Sisukord Sõja põhjused.......................................................................4 Maailmasõja ajend............................................................... 5 Sõjaplaanid........................................................................... 6 Sõjategevus idarindel..........................................................8 Sõjategevus läänerindel....................................................10 Sõja lõpp............................................................................. 13 I maailmasõja lahingud......................................................15 3 Sõja põhjused I maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikkide vahel. Sõja peamine põhjus peitus arv
mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Keskriigid ja Antant (Entente; liitlased). Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa ja Austria-Ungari, hiljem lisandusid Türgi ja Bulgaaria. Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa
16. Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud maasse sik-sakitades kaevikud kõrgusega 2,8 meetrit, et läbijad oleksid kaugtule, mürskude, granaatide jms. eest rohkem kaitstud. 17. Somme’i lahing toimus 1. juulist – 18. novembrini 1916. aastal. Lahingus osalesid Briti ja Prantsuse impeerium Saksa impeeriumi vastu. Lahing oli mõeldud kui viis lahingu kiirendamiseks ühenenud vägede jaoks ning oli suurim lahing Esimeses Maailmasõjas. Lahingus osales ca. 3 miljonit võitlejat, kellest hukkus 1 miljon. See on ühtlasi kõige verisem lahing kogu inimkonna ajaloos. Verdun’i lahing kestis 21. veebruarist 18. detsembrini ning oli suurim ning pikim lahing Esimeses Maailmasõjas läänerindel sakslaste ja prantslaste vahel. Sakslaste plaan Verdunnis oligi massiivne tule- ning kahurjõu suunamine prantsuse vägedele, et väsitada neid ning murda nende kollektiivne tahe, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid