o Ühe liigi elamine ühes kohas · Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta · Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe · Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon isendite arv on lõputult suur puuduvad mutatsioonid puudub ränne kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga -> puudub looduslik valik summaruudu valem, o Uurinud on inglise matemaatik Hardy ja saksa arst Weinberg 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks: · 1. Individuaalne pärilikkus o Pärilik, sest geenid ja -alleelid muutuvad Mutatsioonid vaid vegetatiivse paljunemise teel
· ~400 miljonit aastat tagasi kõhrkalad (haid, raid), mõnede loomade siirdumine masimaale, putukate sünd. · ~360 miljonit aastat tagasi kahepaiksed · ~300 miljonit aastat tagasi roomajad, kellest arenesid linnud ja imetajad. Evolutsiooni geneetilised alused Individuaalne muutlikust põhjustavad keskkond ja geneetiline muutlikkus. Mutatsioonid: 1. genoommutatsioonid 2. geenmutatsioonid 3. kromosoommutatsioonid 4. generatiivsed mutatsioonid 5. somaatilised mutatsioonid Pärilik mitmekesisus on tingitud ka kombinatiivsest muutlikkusest: · crossing-over · sugurakkude kombinatiivne viljastamine · kromatiitide lahknemine anafaasis
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Tanel Teder MUTATSIOONID Referaat Juhendaja: Triin Veber Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus Tervis on läbi aegade olnud väga tähtis. Mida aeg edasi, seda olulisemaks on see teema ühiskonnas muutunud. Inimestele loeb, et nad tunneks ennast hästi nii sisemiselt, kui ka välimiselt
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel
viljastumist. Samas on ka vegetatiivne paljunemine suhteliselt kiire paljumsviis. Eoseline paljunemine on levinud algloomadel, seentel, taimedel. Tekib palju eoseid, eosed on erilised üherakulised struktuurid, mida katab paks kest. Sugulisel paljunemisel on vaja üldjuhul kaht eri soost vanemorganismi. Isasorganid toodavad sperme, emasorganismis valmivad munarakud. Uue organismi kujunemiseks on vajalik sugurakkude ühinemine e viljastumine. Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid. Need võivad esineda nii geenides kui kromosoomides. Mutatsioonide tagajärjel võivad tekkida ainevahetushäired, väärarendid, arengupuuded ja kasvajad. Enamik kandub vanematelt järglastele, kuid on ka uuetekkelisi haigusi. Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid. Selliseid haigusi võib põhjustada ka üks kindel geen v mitu muutunud geeni. Mitmete geenide muutusest põhjustatud haigusi on palju, ntks kreuma,suhkrutõbi jms. Sõltub keskkonnast,
Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks. Organismis toimub mutatsioone ka ilma väliste teguriteta. Need spontaansed mutatsioonid on tavaliselt DNA Replikatsiooni käigus toimunud vigade tagajärg. DNA-d analüüsitakse mikrokiibi abil. Klaasile kinnitatud DNA sondid, millega uuritav DNA seostub juhul, kui selles Esineb sama viga. Kaksikute meetod: Ühemunakaksikute tunnuste erinevused ja sarnasused võimaldavad eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust.* Pikkuskasv, kehamass, silmade suurus, juuste läbimõõt, silmavärv, sõrmejäljed, vererühmad
homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks. Kunstlikult esile kutsutud mutatsioone nim indutseerituteks. Indutseeritud mutatsioonid ei erine oma olemuselt spontaansetest, kuid nende tekke sagedus võib olla sadu või tuhandeid kordi suurem. Mutatsioone tekitavaid keskkonnategureid nim mutageenideks. Tegureid, mis kutsuvad esile vähktõve teket, nim kantserogeenideks Valdav osa mutageene on ka kantserogeenid. Kui mutatsioonid tekivad sugurakkudes ja kanduvad edasi järglastele siis nim neid generatiivseteks mutatsioonideks. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nim somaatilisteks.
toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi(toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine kuid samal ajal leiavad toetust sellised mutatsioonid, mis aitavad neid tunnuseid stabiliseerida). *Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises(see erinevus võib olla kvalitatiivne(teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus))Suunava valiku toimel arenesid kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed. Suunava valiku toime tööstusliku melanismi näitel-samblikuga kaetud puutüvedel hävitavad linnud rohkem
Kõik kommentaarid