Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest mõned kuud varasemasse aega, s.o
Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii
Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära
Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja..........................................................................
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild - Retaabel: topelttiibadega, 3 liturgilist asendit. - Taga: Maarja näeb kuulutust o hallid toonid omased madalmaade kunstile o taga lukud, selliseid säilinud väga vähe - II positsioon Ristija Johannes + topelteestkostestseen: Palve-Maarja-Kristus-Jumal Maarja näitab palja rinnaga, et on Kristuse ema, inglid hoiavad kristuse kannatuse risti
4 XV saj. oli juba 73 käsitööliste eriala ja 14 tsunfti. Lähedaste erialade käsitöölised koondusid tsunftidesse, et kaitsta käsitööliste huve ja reguleerida tootmist. Väljaspool tsunfti oli keelatud käsitööd teha. Tsunfti asutamiseks oli vajalik kindel arv meistreid (kvalifitseeritud käsitöölisi). Tsunfti põhikiri oli skraa selles määrati kindlaks selliks, ja meistriks saamise kord. Algul oli see takistusteta, hiljem tehti see keerukas meistriks saada oli praktiliselt võimatu. Õpipoisi õpiaeg olenes ala keerukusest (2-3 a., aga ka 10-12 a.), siis saadi selliks. Kaupmehed olid koondunud omaette gildi Suurgildi - koosnes jõukamatest kaupmeestest, kelle kätte oli rae kaudu koondunud ka Tallinna juhtimine. Suurgildi hoone valmis 1410 (praegune Ajaloomuuseumi hoone)
ära ja viskasid ebajumalad välja, ka viisid nad kiriku ehted ära, nõnda et ei ole teada, kuhu need kadusid." (Russow 1993: 68.) Sellestsamast vaimust on kantud ka eesti ajaloolase Peeter Tarveli kokkuvõte 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias. Ühemõtteliselt on ta kirjutanud, et katoliku kirikust oli oma tsentraliseeritud paavstivõimuga ja riikidele pealepandud kõrgete rahaliste maksudega kujunenud arengu tõkestaja. ,,Pealegi oli kat. kirik keskaja lõpul mandunud ja ilmlikustunud ning vaimulik seisus kõlblalt madalamale tasemele langenud." (Tarvel 1936:110.) 1995. aasta Eesti Entsüklopeedia on hinnanguis tagasihoidlikum, sõnastades lühidalt vaid reformatsiooni algimpulsi: reformatsioon johtus kirikliku pärimuse tõlgendamisel tekkinud eriarvamustest, mis taotlesid Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole
maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Keskaeg ·Klooster- Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostrid: tsistertslaste, frantsisklaste, dominiiklaste, birgitlaste, augustiinide ja jesuiitide kloostrid. Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Valkena ehk Kärkna, Lihula kloostri 13. sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13
Loocumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. 1200. aasta kevadel saabus Albert koos ristisõdijatega 23 laeval Väinale. Liivlased pidid uuesti piiskopivõimu tunnistama, lisaks väina-äärsetelekeskustele tegid seda nüüd ka koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud
Eestimaa piiskopi Theoderici poolt 1202 aastal asutatud vaimulik rüütliordu. Sümboliks oli mõõga kujutis nii ordu vapil kui ka rüütlite keebil. Ordu eksisteeris kuni 1237 aastani, mil liideti Saksa Orduga. Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Garnison asus püsivalt kohal ja seda täiendasid suviti Saksamaalt. Dominiiklased 1215. aastal saabus Eestisse tsistertslaste järel dominiiklaste mungaordu (mungarüü värvi järgi ,,mustad vennad"). Dominiiklased olid haridussõbralikud ja nende munkadelt nõuti aastal 1236 ka kohaliku keele oskamist. Maal ringi rännates ja rahvaga kohtudes võisid nad rahvast õpetada ja jutlustega esineda, mille tõttu neid kutsuti ka ,,jutlustajavendadeks" (fratres predicatores). Dominiiklaste pidasid oluliseks haridust. Dominiiklaste ordu põhiülesandeks oli misjonitöö allutatud maade põlisrahvaste seas ja võitlus ketserlusega
avati ka ilmalikele. Üks väike osa keskaegsest arhiivist avati alles 1980. aastatel - tegu selliste arhiivi kogudega, mis sisaldavad delikaatseid isikuandmeid. Nimelt paavstide in... amet oli ametkond, mis .. raskemate pattude pudul, esmasjoones abieluvälise suhte puhul, vaimulikevahelise vägivalla ja abieluvälise lapse legiteermisel. Paavtsi enese arhiiv - tegu tohutute kadudega, Napoleoni ajal veeti Itaaliast Prantsusmaal ja hiljem tagasi, teel läks suur osa kaduma. Keskaja katoliku kirik oli tsentraliseeritud süsteem - kommunikatsiooniprobleem, 13. saj al paavstid reserveerisid kirikus omale mitmed ametid, mis olid seotud vaimulike määramisega ja üleviimisega. Peale selle paavstid oli üle Euroopa tunnustatud kui kõrgeim kohtuinstants, ka isiklikud vaidlused, mis kohapeal lahendust ei leidnud, kanti ette paavsti kohtus. Paavsti kuuria juures asjade ajamine oli väga kallis - Liivimaalt saadiks Rooma saate oli väga kulukas,
mõjutab sissetulekuid. Võrreldes Lääne-Euroga on kihelkonnad suuremad: igas külas pole kirikut, sissetulek suurem ka. Latgales oli väga vähe kihelkondi. S-Ls on küllaltki palju vrd Lätiga. See seotud ka sellega, kuidas usk inimesteni jõudis. Nimed ajas muutunud. Hakati nimetama pühakute järgi (kiriku pühaku). Nt Jaani, Madise jne. Seejuures pole kihelkond kokku langev poliitilise jaotusega. Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga. Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja lätlasteks. Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2) Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung –
Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval.Linnused olid eelkõige rajatud kaitsefunktsioonina,keskaja lõpuks hakkavad ilmuma tornlinnused,järgmisena konvenditüüpi linnused(Nt ordulinnused Kuressaares,Rakveres)
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik
Et teha kättesaadavamaks, muuta ajaloo uurimine lihtsamaks "Monumenta Germania Historia" esimene köide 1826 (mgh.ee). Itaalia ajaloolane Ludovicio Muratori andis 18. sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. Prantsusmaa vaimulik Prantsusmaa ajaloost. 19. sajandil anti välja palju territoriaalseid materjalide kogumikke. Register allikate kogum. Allikate tähtsus nende kaasajas? Meieni jõudnud varakeskajast vaid fragmendid. Hiljem minek suuliselt asjaajamiselt kirjalikule. Kristlik kirik on raamatukirik, põhineb kirjalikul traditsioonil. Varasemal keskajal polnud näiteks mille peale kirjutada. Pärgament eriliselt pargitud lamba/vasika nahk on kallis! Materjali polnud raisata, kirjutati seotud kirjas (kursiiv kirjas ning lühenditega). Hiliskeskaja kirja raskem lugeda, sest seal rohkem lühendeid. Pärgamenti sai uuesti kasutada kui vana tekst maha nühkida nahalt. Tänapäeva teadus lubab kustutatud kirja lugeda leitud antiikteoseid
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid
venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus- Pärnus kehtestati Riia õigused
a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196. a) Berthold, kel tekkisid tülid liivlastega ja ta läks Saksamaale tagasi Berthold kogus kokku sõjaväe ja tuli 1198
Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik - püha Peetruse kirik Roomas. Cheopsi. püramiid on laotud umbes 2300000 kivipangast (203 kihis), millest igaüks kaalub 2,5 tonnist kuni 15,25 tonnini. Vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Suurem osa kividest murti, tahuti ja lihviti Niiluse paremal kaldal asunud kivimurdudes. Püramiidi plokid on nii täpselt kokku sobitatud, et ühenduskohtade vahe ei ületa poolt millimeetrit. Egiptuse
D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1
kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne. Kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik - õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ja kuulus rae koosseisu. Bürgermeister - kuulusid rae koosseisu ja olid juhatu-ses(raesse kuulus neid 4). Linnafoogt maahärra. Gild -suurem käsitööliste organisat-sioon(Kanuti ja Oleviste gild, Toomgild). Tsunft - väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa - tsunfti põhikiri. Tsunftijänes - tsunfti välised käsitöölised. Teravili - olulisim kaubaartikkel. Suurem osa veeti läände. Sool - Soolaga saadi suurt vahekasu, kuna seda veeti Tallinna ladudesse ja sealt edasi Venemaale. Agul - eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek - linnast eemal asuv hospidal. Johann von Üxküll - Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks piinanud ühe oma ära
kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja
arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus. Sõjavägi Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel. Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion. 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse. Rooma provintsid 1. idaprovintsid kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus. Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad
Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid
sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
