Must aafrika (7)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Etioopia

Pindala: 1 127 127 km2 Rahvaarv: 73 053 000 (2005. aasta seisuga) Rahvastiku tihedus: 64,8 in/km 2 Pealinn: Addis Abeba Keel: amhari Lipp: Rohelise-, kollase- ja sinisetriibuline ning keskel on Etioopia vapp SKT: 106,602 miljonit USA dollarit (2008. aasta seisuga) SKT elaniku kohta: 1346 USA dollarit (2008. aasta seisuga) Rahaühik. Birr (ETB) 3  Geograafiline asend Etioopia paikneb Aafrika maailmajaos ja Aafrika mandri idaosas. Põhjast piirab Etioopiat Eritrea, läänest Sudaani Vabariik, lõunast Keenia, kirdest Djibouti ning idast Somaalia. Etioopia on ühtlasi üks maailma 43-st riigist millel puudub rannajoon, seega ka otsene ühendus merega. Riik asub 15°N ja 3°N ning 32°E ja 48°E vahemikus. Pealinna koordinaadid on 9°02 N, 38°44 E. Riik meenutab oma kujult seest täidetud C-tähte, mille alumine ots ulatub veidi kaugemale kui ülemine.

Geograafia

11

doc

Veekogud

Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub järjest suuremaks, sest jõed toovad sooli pidevalt juurde, aurumise teel saab järvest lahkuda aga vaid mage vesi. Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril Järve 600 km² pindala Suurim 67 km pikkus Suurim

Loodus õpetus

76

doc

Aafrika ajalugu

evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

Ajalugu

7

doc

Etioopia demokraatlik liitvabariik

mussoonkliima mitmesuguste variatsioonidega. Riigi äärealad jäävad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida ­ Etioopia poolkõrbelised alad on ühed maailma kuumemad, õhutemperatuur ulatub seal 50°-ni. Sademete hulk varieerub, kuid enemasti esineb neid vähe. Reljeef on enamasti mägine, ala kuulub Etioopia mägismaa (Abessiinia mägismaa) koosseisu. Riigi äärealad on tasased. Mägismaa on jagatud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida ­ Aafrika alang (Etioopias Etioopia alang ja Danakili alang). Veestik on vähene, eriti kõrbealadel. Mägismaalt algavad mitmed jõed. Etioopiast voolab läbi Niiluse tähtsaim lisajõgi Sinine Niilus, millel astangud moodustavad ilusaid jugasid. Etioopia mägismaal on kogu Põhja ­ Aafrika suurim järv Tana. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju

Geograafia

3

doc

Maailmajaod

Aafrika Pindala: 30 306 000 km² Rahvaarv: 807 419 000 Riikide arv: 53 Suurim riik: Sudaan (2 505 813 km²) Väikseim riik: Seisellid (455 km²) Kõrgeim tipp: Kilimanjaro mägi (5895 m) Suurim järv: Victoria (69 484 km²) Pikim jõgi: Niilus (6670 km) Aafrika on suuruselt teine manner ja võtab enda alla peaaegu viiendiku maailma maismaapinnast. Aafrikas on 53 riiki, neist kuus on saareriigid. Aafrika on maailma palavaim kontinent, seal on vihmametsi ja puudega üle külvatud rohtlaid (mida nimetatakse savannideks), kus elutseb tohutul hulgal metsloomi. Ühe kolmandiku Aafrikast võtab enda alla maailma suurim kõrb Sahara. Aafrika loodus Väga mitmekesine . Aafrikas elab maailma kiireim jooksia- gepard. Niiluse jões hiigelsuured krokodillid. Savannides liiguvad sebrad, elevandid , pühvlid , ja suurimlind jaanalind. Aafrika keskosas on vihmametsad , kus elavad gorillad ja simpansid

Geograafia

3

doc

Aafrika kultuur .

Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni

Ajalugu

21

ppt

Veekogude esitlus ChatliinV

Kõrgus merepinnast 456 m Järve pikkus on 636 km Laius kuni 80 km Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid ( NaCl ). Kõige madalamal asuv soolajärv on Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Surnumeri Surnumeri on kõige soolasem soolajärv Lähis-Idas. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril Kõrgus merepinnast -422 m[1] Suurim sügavus 316 m Pindala 600 km² Soolsus 340 Maht 128 km³ Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub

Loodus õpetus

8

doc

Austraalia

Audentes AUSTRAALIA Geograafia Uurimustöö 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Austraalia üldandmed.............................................................................................................. 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Pinnamoe mõju majandusele............................................................................................... 5 Maavarad............................................................................................................................. 5 Kliima...................................................................................................................................... 6 Austraalia pealinna ala..........................................

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (7)