Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

ppt

Võrrandisüsteemide koostamine tekstülesannete põhjal III osa

Nüüd avaldame kummagi rongi kiirused. Esimese rongi kiiruseks saame: s 600 v1 = = t1 t1  Ülesanne 1 (3) Lahendus jätkub ... Teise rongi kiiruseks saame: s 600 v2 = = . t 2 t1 + 2 Tingimusest, et esimese rongi kiirus oli 10 km/h võrra suurem kui teisel rongil, saame murdvõrrandi otsitava t1 suhtes: 600 600 = + 10. t1 t1 + 2 Tasub tähele panna, et võrrandi määramispiirkonda ei kuulu otsitava väärtused t1 = 0 ja t1 = -2. Füüsikaliselt tähendab see seda, et vahemaa läbimiseks kulutatud aeg ei saa olla 0 ega negatiivne.  Ülesanne 1 (4) Lahendus jätkub ... 600 600 = + 10.

Matemaatika

26

pdf

KINEMAATIKA

1.6 Keskmine kiirus Keskmiseks kiiruseks mingil teelõigul või teel nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud koguaja t suhtega s v= . t Keskmine kiirus on sellise ühtlase liikumise kiirus, mille korral antud teepikkus s läbitakse antud ajaga t. Keskmise kiiruse ülesannete lahendamine on praktiliselt sama, mis ühtlase liikumise ülesannete lahendamine, sest keskmise kiiruse kasutamisel me eeldame, et kogu läbitud teepikkus läbitakse ühtlaselt jääva kiirusega (keskmise kiirusega). Tegelik liikumine pole praktiliselt kunagi ühtlane, kuid paljudel juhtudel huvitab meid keha liikumine tervikuna – algpunktist lõpppunkti, seetõttu ka kogu läbitud teepikkus ja selleks kulunud aeg. Näidisülesanne 7

Kategoriseerimata

26

pdf

KINEMAATIKA

1.6 Keskmine kiirus Keskmiseks kiiruseks mingil teelõigul või teel nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud koguaja t suhtega s v= . t Keskmine kiirus on sellise ühtlase liikumise kiirus, mille korral antud teepikkus s läbitakse antud ajaga t. Keskmise kiiruse ülesannete lahendamine on praktiliselt sama, mis ühtlase liikumise ülesannete lahendamine, sest keskmise kiiruse kasutamisel me eeldame, et kogu läbitud teepikkus läbitakse ühtlaselt jääva kiirusega (keskmise kiirusega). Tegelik liikumine pole praktiliselt kunagi ühtlane, kuid paljudel juhtudel huvitab meid keha liikumine tervikuna ­ algpunktist lõpppunkti, seetõttu ka kogu läbitud teepikkus ja selleks kulunud aeg. Näidisülesanne 7

Füüsika

14

doc

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

3) ruutfunktsiooni käsitletakse enne vastavat võrrandit. 10 Kuna olen juba aastaid kasutanud teist varianti, siis pakun välja võimaliku teemade käsitlemise järjekorra: 1. Funktsioon y = ax2. 2. Ruutfunktsioon y = ax2 + c. 3. Ruutvõrrand ax2 + bx + c = 0. 4. Ruutfunktsioon y = ax2 + bx. 5. Ruutvõrrand ax2 + bx = 0. 6. Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c. 7. Ruutvõrrandi graafiline lahendamine. Teema ,,Funktsioon y = ax2" juurde soovitan minna praktiliste ülesannete kaudu. Leiame sõltuvuse kuubi külje pikkuse a ja kuubi pindala S vahel (kuubi serva pikkuse ja vastava pindala märgime tabelisse), ringi raadiuse r ja pindala S vahel vms. Need sõltuvused esituvad valemina S = 6a2 ja S = r2. Neid sõltuvusi saab esitada kujul y = ax2. Andes arvule a erinevaid väärtusi (a = 1; a = 2; a = 0,5; a = ­1; a = ­2 vms) koostame vastavad

Matemaatika

17

docx

VÕRRANDID (mõisted)

VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete teisele poole

Matemaatika

8

pdf

Tekstülesannete lahendamine

Tekstülesannete lahendamine Ülesanne 1 Kaks krohvijat Maaly ja Juuly said kumbki krohvimiseks 96 m2 kiviseina. Maaly jõudis päevas krohvida 4 m2 rohkem kui Juuly ja lõpetas töö kaks päeva varem. Mitu päeva kulus töö tegemiseks Maalyl ja Juulyl? Lahendus: Ülesandes olevad andmed võime kirjutada tabelisse: Töö hulk (m2) Ühes päevas (m2) Tööpäevi Maaly 96 x 96 x Juuly 96 x–4 96 x−4 96 Kuna Maaly töötas 2 päeva vähem, siis murd on 2 võrra väiksem murrust x 96 , seega x−4

Matemaatika

4

pdf

Majandusmatemaatika - Ühe muutuja funktsioonid 2

Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q). Q2 102 Muutuvkulu avaldub kujul T V C(Q) = 4Q + 200

Majandusmatemaatika

27

doc

Mehaanika

1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajekto

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)