Katseklaasilapsed By Marju & Kertu Kunstlik viljastamine mis see on? Kunstlik viljastamine on kehasisene või väline meditsiiline protseduur Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. Ehk teisisõnu: kunstlik viljastamine Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse
Türi Ühisgümnaasium ADOPTEERIMINE JA KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Referaat Koostaja: Anni Pilviste Türi 2015 Adopdeerimine Lapsendamine juhul, kui lapse bioloogilised vanemad on elus, on kahtlemata äärmuslik lahendus. Üldiselt tuleb teha kõik jõupingutused selleks, et laps saaks kasvada oma bioloogiliste vanemate juures. Kui see aga mingisugusel põhjusel tõesti võimalik ei ole, on lapsendamine põhjendatud lapse eluõiguse tagamisega parimal võimalikul viisil.
Kunstliku viljastamise käigus kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. KUNSTLIKU VILJASTAMISE VIISID: Ovulatsiooni indutseerimine: Printsiip on stimuleerida munasarju(viljakusravimitega) väikest arvu munarakke (tavaliselt 2 ja mitte üle 3-e) tootma, millele järgneks loomuliku vahekorra abil viljastamise võimalus. Emakasisene viljastamine: Ovulatsiooni ligikaudsel toimumise ajal valmistatakse ette meespartneri sperma. Saadud liikuvate spermatosoidide suspensioon viiakse peenikese kateetri abil naise emakakaela või emakasse. Superovulatsiooni indutseerimine: eesmärgiks on stimuleerida naise munasarju rohkemat arvu folliikuleid tootma. Embrüode siirdamine emakasse: Embrüo siirdamise käigus viiakse punktsioonil saadud ja follikulaarvedelikust laboris puhastatud munarakkude viljastamisel
Ülenurme Gümnaasium Eliisabet Serg Liisa Ivanov 10. klass Kunstlik viljastamine Uurimustöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Lastetuse ehk infertiilsuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust, kuigi nad seda soovivad. See on
emasloomalt palju järglasi loomad jäävad *Embrüote transportimine võimalik Miinused: *Päris emaslooma tähtsus kaob FSH – folliikuleid stimuleeriv hormoon, millega saab emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni. EMBRÜOSIIRDAMINE – arengu algusjärgus oleva embrüo ühendamine indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. OVULATSIOON – munaraku vabanemine munasarjast. RETSIPIENTLOOM – vastuvõtja loom. SURROGAAT – asendusema. VILJASTUMINE „invitro“ – viljastamine väljaspool organismi. 3. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Esimese kehavälise meetodi abil sündinud laps 1978. aastal Inglismaal. Eestis alustati kehavälise viljastamise ja embrüosiirdamisega 1993. aastal (alustas Andrei Sõrits).
lapsi (Tartu Ülikool: Sõritsa s.a). Lastetuse ehk infertiilsuse ja viljatuse all mõistetakse olukorda, kus paaril ei ole vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel tekkinud rasedust. Lastetus on laialt levinud meditsiiniline probleem, millega võib kokku puutuda kuni 15% paaridest. Seega võib Eestis olla ~20 000 lastetut paari, kuid täpsem ülevaade antud probleemi ulatusest puudub. (Medtours s.a) 2 Mis on viljastumine ja kuidas see toimub? Looduslik viljastumine on munaraku ja spermatosoidi ühinemine munajuha emakapoolses osas. See saab toimuda vaid kui vabanenud ja munajuha poolt kinni püütud munarakk kohtub läbi emakakaela ja emaka munajuhasse üles ujunud spermatosoidiga. Viljastumine toimub tavaliselt 36 tunni jooksul pärast munaraku vabanemist. (Kliinik Elite s.a) Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni
a. Eestis sündis 1995.a. · Siirdamisest üle jäänud embrüod külmutatakse ning siiratakse emakasse IVF- protseduuri ebaõnnestumisel. · Kehavälise viljastamise protseduur koosneb kolmest etapist ja kestab 30-50 päeva. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis ainult 2-5 päeva. I etapp: Ettevalmistav ravietapp. Selle etapi eesmärk on stimuleerida paljude munarakkude üheaegset arengut. II etapp: Munasarjade punktsioon ja munarakkude viljastamine. Munasarjade punktsioonil eraldatakse ultraheli kontrolli all nõela abil folliiklitest munarakud. III etapp: Embrüote kasvatamine ja siirdamine. Viljastunud munarakke kasvatatakse inkubaatoris maksimaalselt 5 päeva. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks 1-2 embrüot Kehavälise viljastamise tulemuslikkust mõjutab mitu tegurit: · siiratud embrüote kvaliteet · viljatust põhjustavad faktorid · naise vanus ja kaasnevad haigused.
kaasneb laste saamisega märkimisväärselt suurem kromosoomianomaaliate risk, kuna üle 40-aastastel on sageli häiritud rakkude jagunemine. Kõige sagedasem on 21.kromosoomi patoloogia ehk downi sündroom. Esineb näiteks ka 18. ja 13.kromosoomi patoloogiat, kuid needhukkuvad juba enamasti looteeas. 11. Spermid on viljastumisvõimelised 3-5 päeva peale vahekorda. 12. Peale ovulatsiooni on munarakk viljastumisvõimeline umbes 12 tunni jooksul. 13. Kehavälisel viljastumisel on sugurakkude viljastamine suur, sellepärast, et sugurakud võivad väljaspool keha olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda juba enne seda, kui toimub viljastamine. Kehasisesel viljastumisel on sugurakkude arv väike, sest viljastumine toimub emaslooma keha sees, siis on ka sugurakud kui ka viljastunud munarakud väliskeskkonna eest paremini kaitstud. Viljastumine on samatõhus, selle tõttu ei pea ka sugurakke nii suures hulgas tootma. 14. Mõnedel kehasisese viljastumisega paljunevatel loomadel võivad esineda ka
Kõik kommentaarid