Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli
50g juustu. Lühiajaliseks vastuvõtuks kaetakse juustulaua puhul arvestatakse ühele sööjale 50-70g juustu. Pikemaajalise vastuvõtu (sünnipäev,külalised kodus) puhul arvestatakse 150g,isegi kuni 200g juustu igale sööjale. Lisandeid arvestatakse vastavalt juustu kogusele. 3 Juustulaua katmine Laud olgu nii suur,et juust,lisandid,suupisted,joogid ja nõud sellele ära mahuksid.Laud võib olla mistahes kujuga ja selle võib paigutada ruumi,paviljoni,aeda või terassile.Laua kõrgus on 0,85-1,1 meetrit. Laud tuleb paigutada nii,et sellele oleks igast küljest vaba juurdepääs. Laud kaetakse peaaegu maani ulatuva linaga või asutatakse seelikut.Lina võib olla valge või värviline.Lauakaunistused valitakse tagasihoidlikud,sest juustuvaagnad vormistatakse kaunilt
JUUSTUSORDID Toorjuustud Feta juust Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Kasutatakse erinevates salatites ning küpsetistes. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio,
Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? .......................................................................................................... 7 Juust on hammastele kasulik .................................................
linnadesse. Eestis toimis analoogne süsteem. Siingi tehti juustutootmisega algust mõisates välismaiste juustumeistrite abil. Kõige enam valmistati siis Sveitsi juustu, mida müüdi ka Peterburgi. Esimese maailamsõja eeel ja järel suurenes huvi piimatöölemise vastu ka eestlastest talunike hulgas. Peagi asutati meiereid, kus lisaks võile asuti valmistama ka juustu. 19. sajandil tekkisid esimesed juustutootmise ühistud. Tavatarbija jaoks oli juust luksus, rohkem kasutati kohupiima, millest valmistati ka sõira. Sõira võib pidada Eesti oma juustutooteks, mis oli levinud eriti Kagu-Eestis ja mida seal valmistatakse tänapäevani. Eestis toodeti 1929. a. 200 tonni ja 1939. a. 800 tonni juustu. Põhiliseks eksportartikliks oli või, mille valmistamine ületas koguseliselt juustu enam kui 6 korda. Tänapäeval kipuvad niisugused tootmismahud jääma liiga väikeseks isegi ühe piimatööstuse jaoks. Võru piimatööstus tootis 1990
piirkonnast. Arrabbiata - Vürtsika tšillipipraga maitsestatud tomatine pastakaste. Au choix - Omal valikul, oma maitse järgi. Näiteks: sauce au choix – kaste omal valikul. Au gratin - Gratineerima, poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetataks Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. Bearnaise’i kaste- Võist, valgest veinist ja munakollastest valmistatud kaste, mis sarnaneb kuulsa Hollandi kastmega
Dieetsaiad Tootjad: Fazer Pere Leib Jänku Juss PASTA Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit. Pasta on rikastatud rauaga, foolhappe ja mitmete teiste B-vitamiine, kaasa arvatud tiamiini, riboflaviini ja niatsiiniga. Õige pasta valmistatakse 100%-lisest durum nisujahust e. kõvanisust jahvatatud jahust. Kõvast nisust jahvatatud jahu veega segamisel saadakse taigen, sellest vormitakse kooritud kuju- pasta. Durum nisujahust pastatoode on ilusa kuldkollase värvusega , ilma muna lisamata. Samuti ei lagune ta vees keetmisel ära. Pasta peab olema tehtud kõvast nisujahust või selle mannast, mis on kollase varjundiga. Erilist sorti pastal võib kasutada ka muid terasid ja jahvatamise meetodeid. Lisandid Pastat serveeritakse enamasti kindlate tüüpide kastmetega( enamasti tomatikastmetega). Tootjad: Gallo Ceva Sante Animale LIHA JA LIHATOOTED Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva
üldnimetus, igal seest õõnsal pastatorukesel on oma nimi, mis sõltub jämeduset ja pikkusest, liike on Itaalias üle 300. Pastaroad on suurepärane süsivesikute allikas ja annavad üsna vähe energiat. Valgu ja kiudainete hulk sõltub toorainest ehk sellest, millist jahu pastataigna valmistamisel on kasutatud. Valmistamine Pastatainast valmistatakse durumnisu (kõvanisu) jahust ja veest. Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Lisaks võib tainasse panna muna (annab värvi ja maitse ning teeb pastatooted õrnaks ja õhuliseks), oliivõli (annab elastsuse ja läike). Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest.
Kõik kommentaarid