Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Multikultuursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on poliitika üldised, konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ?
  • Kuidas määrata tingimustele vastavust ?
  • Kuidas eraldada raha ?
  • Kuidas mõõdetakse riikide (majanduslikku) avatust ?
 
Säutsu twitteris
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon
Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised:
  • Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias).
  • Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa “ jätku ”.

Hiljutiste moslemirahutuste taustal ilmneb, et kumbki mudel pole olnud ideaalne. 81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias.
20. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni
Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni.
  • Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini-meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid.
  • Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil.
  • Kommunikatiivne – võimaldab usklikel suhelda Jumalaga ja omavahel.
  • Psühhoteraapiline – avaldab usklikele positiivset mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad.

21. Otsustusinstitutsioonid
Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma.
  • Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused.
  • Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemus-poliitikaks).
  • Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega (rahatähtedega; kaasajal ehk ka lihtsalt „elektroonse rahaga“) ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt (de jure) kui ka faktiliselt (de facto).
  • Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga on õigustmõistev institutsioon , mis tegutseb oma funktsioonidele vastavalt kui majanduspoliitika kandjate kontrollinstants.

Eeltoodud neljale põhilisele otsustusinstitutsioonile lisanduvad sageli mitmed täiendavad otsus-tusinstitutsioonid.
  • Riikliku juhtimise lihtsustamiseks on tihti (kuid mitte alati) rida majanduspoliitilisi ülesan-deid pandud avalik-õiguslikele omavalitsusinstitutsioonidele (kaubandus- ja tööstuskojad, põllumajanduskojad jne).
  • Ametiühingud ja tööandjate ühendused on turumajanduse tingimustes olulised autonoom-sed otsustusinstitutsioonid tööturu ja palgakorralduse küsimuste lahendamisel. Ametiühing on organisatsioon , mille ülesandeks on kaitsta töövõtjate palga- ja töötingimustega seotud huve. Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate töö-, teenistus - ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt-jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele.
  • Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid . Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Detailsemalt käsitleme rahvusvaheliste organisatsioonide rolli punktis 1.9.8.

22. Mõjuinstitutsioonid
Mõjuinstitutsioonide hulka kuuluvateks loetakse tavaliselt parteid; huvigrupid ; ühendused ja liidud; turul domineerivad ettevõtted; massimeediumid ja teadus (Raudjärv, 1995, lk 46).
Mõjuinstitutsioonide ülesandeks on eelkõige nõuandvate funktsioonide täitmine, st praktilise majanduspoliitika kritiseerimine; lahendusettepanekute tegemine; oluliste probleemide tõstatamine jne.
Poliitilise organisatsiooni aluseks on grupp, mida määratletakse kui indiviidide kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, tunnetades oma kuuluvust sellesse gruppi ja teiste inimeste arvates ka kuuluvad sellesse. Grupi tunnused on järgmised.
  • Liikmetevaheline koostöö: ühise tegevuse kavandamine, ühine tegutsemine jne. Tegevuse iseloomulikud jooned ja ühistegevuse viisid määravad grupi struktuuri.
  • Liikmeskond, gruppi kuuluvuse tunne – meie-tunne. Grupi liikmeks saamine, gruppi kuulu-mine toimub sõltuvalt grupi tegevusest, eesmärkidest, illegaalsusest või legaalsusest jne. Vahel peab gruppi astuja tegema läbi mingi rituaali.
  • Grupi identiteet – teadmine endast grupis vastavas sotsiaalses staatuses ja suhetes.

Grupp tegutseb ühiste poliitiliste huvide nimel. Need huvid realiseeruvad võimu jagamises, teostamises ja säilitamises. Poliitilise organisatsiooni raames eristatakse tavaliselt huvigruppe, liikumisi ja parteisid. Huvigrupid-liikumised ja parteid on ebapüsivad ning sulavad sageli üksteisesse. Paljud poliitilised parteid on saanud alguse mitmesugustest ühiskondlikest liiku-mistest.
Huvigrupp on strateegiline mõjugrupp, st grupp inimesi, kellel on teatud ühised majanduslikud ootused ning piisavalt mõju nende täitumise taotlemiseks. Selleks võib olla igasugune grupp, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnagruppidele nimetatud ühishoiakutest johtuvate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või mitme-kesistamiseks. Huvigrupid jagunevad põhimõtteliselt neljaks .
  • Liitunud huvigrupid. Nende all mõistetakse gruppe, mis on moodustatud mingiks ühiseks konkreetseks aktsiooniks. Selline grupp pakub valitsusele ja seaduseloojatele võimalust kon-sultatsioonideks, varustab neid informatsiooniga ning tegeleb lobitööga.
  • Institutsionaalsed grupid sarnanevad paljuski liitunud huvigruppidega. Erinevus seisneb vaid selles, et antud huvigrupp tegutseb mingi institutsiooni raames, taotledes teatud polii-tilisi eesmärke.
  • Mitteliitunud grupid on ajutised grupid, mis tegelevad mingil hetkel teatud küsimustega ja kui see küsimus on lahendatud, siis tegevus lõpetatakse.
  • Anoomilised huvigrupid on lühiealised spontaanselt tekkinud grupid (näiteks mingite rahutuste ajal tekkinud grupid).

Survegrupid, osa huvigruppidest, võib surve eri vormide alusel jaotada kolmeks.
  • Ärilis -institutsionaalsed grupid avaldavad valitsusele survet kitsa omakasu, kasumi või oma positsioonide tugevdamise nimel (näiteks valitsustellimusi taotlevad ärimehed).
  • Kategooriakaitse grupid moodustatakse mingite rahvastikukategooriate kaitseks ja heaolu edendamiseks (ametiühingud, talurahvaliidud, veteranide grupid, kutseorganisatsioonid jne).
  • Edendamisgrupid viivad edasi üritust, mis ei too neile (nende liikmetele) mingit viivitama-tut või käegakatsutavat tulu. Nad peavad endid altruistideks, kes edendavad mingit tõepoo-lest üldsuse huvidele vastavat üritust (patsifistid, tarbijakaitsjad, keskkonnakaitsjad jne).

Survegrupid on välja töötanud väga mitmekesise strateegia oma seadusandliku (parlamendile suunatud) mõjuvõimu maksimeerimiseks. Kõige olulisemad meetodid on lobitöö , kandidaatide toetamine ja liidud.
Lobitöö on survegrupi agentide püüe mõjutada seadusloome tulemusi. Selle võtted ulatuvad otsesest pistiseandmisest kuni sõbraliku naeratuseni. Isiklik lobitöö hõlmab põhimõtteliselt kolme tehnikat .
  • Massirünnak, kus ärritatud inimhulk “karjub” seadusandja kurdiks.
  • Katkematu nire eeldab tagasihoidlikku, kuid lakkamatut külastajate voolu nende poolt, kes üritavad seadusandjat enda poole võita (mõjutada).
  • Deputatsioon, mis seisneb selles, et väike grupp teeb seadusandjale teatavaks oma (väide-tavalt suure ja mõjuka grupi) seisukoha.

Kui survegrupp on mobiliseeritud mingi kampaania tarvis, kasutab ta tõenäoliselt kõiki kolme lähenemisviisi kombineeritult.
Kui mingi grupp ei ole suutnud varasemate kampaaniate ja konsultatsioonidega parlamendi-eelses staadiumis kallutada seaduseelnõud endale meelepärases suunas, samuti pole tulemusi andnud lobitöö ning muud aktsioonid parlamendistaadiumis, tegutsetakse edasi. Sellisel juhul saab veel kasutada võimalusi, mida annab tavaliselt valitsuse ja selle allasutuste suhteliselt suur manööverdamisruum seaduste tõlgendamisel ning elluviimisel. Survegrupi teist laadi parlamendijärgne tegevus hõlmab kohtusüsteemi. Sageli pöördutakse kohtusse selleks, et vabaneda seadustest või administratiivmeetmetest, mis on mingile grupile ebasoodsad.
Mitmed majandusteadlased väidavad, et suurte gruppide võime oma huvide eest seista on suhteliselt nõrgem kui väikestel gruppidel. Seetõttu on vähemused võimelised ühiskondlikes küsimustes suhteliselt efektiivsemalt kaasa rääkima kui (vaikiv) enamus. Põhjuseks on asjaolu, et kui suure grupi liige investeerib oma aega ja raha grupi huvide eest seismiseks, saab ta vastu vaid väikese osa kasust. Seetõttu ei teki tal erilist huvi suure grupi huvide eest seismiseks. Mida väiksem on aga grupp, seda suurem on indiviidi osa ühisest kasust. Selle tulemusena on vähe-mused võimelised demokraatlikku ühiskonda suhteliselt rohkem muutma kui enamus.
Tüüpiline kodanik on ühiskondlikes küsimustes “ratsionaalselt ükskõikne”. Intensiivne osa-võtt ühiskondlike probleemide lahendamisest on oluline vaid võrdlemisi kitsale ringkonnale – poliitilistele ettevõtjatele ja näiteks ajakirjanikele, kellele selline tegevus pakub teenistust, võimu või prestiiži. Keskmine kodanik aga leiab, et tema elu ega sissetulek ei sõltu otseselt ühis-konnaelu intensiivsest uurimisest ega selles aktiivselt osalemisest.
Huvigrupp kasvab parteiks siis, kui see hakkab otseselt taotlema poliitilist võimu oma esin -dajate saatmise kaudu valitsusstruktuuridesse.
Partei ehk erakond on poliitiline organisatsioon, mis ühendab ühetaolise maailmavaate ja ühiskondliku huviga inimesi. Partei tegevuse eesmärk on üldjuhul poliitilise võimu omandamine, et selle kaudu ellu viia oma taotlusi. Parteid defineeritakse tavaliselt kui ühendust, mis on loodud mõjutama riigi poliitika olemust ja juhtimist teatud ideoloogiliste printsiipide ja/või huvide kogumi kasuks kas otsese võimukasutuse või valimistel osalemise teel. Parteid pole loodud mitte “üldise tahte” elluviimiseks, müstiliseks heategevuseks, vaid eelkõige grupilise võimu haaramiseks. Partei olemus avaldub selle eesmärkide, tegevuse ja juhtimise kaudu. Par-teid iseloomustab hästi selle maailmavaade ehk vastav ideoloogia. Samas on ka teised motiivid: 1) häälte püüdmine ; 2) ametite püüdmine (office seeking); 3) poliitika teatud aspektid (policy-seeking), mille tulemuseks on koalitsioon mõne teise parteiga. Parteid iseloomustavad põhiliselt järgmised tegevused ehk funktsioonid: 1) ideede genereerimine ja vahendamine (väljapakku-mine); 2) poliitilisele sotsialiseerumisele kaasaaitamine; 3) indiviidi ja süsteemi kokkuviimine; 4) poliitilise eliidi mobiliseerimine; 5) valitsuse aktsioonide koordineerimine; 6) opositsioonis olemine; 7) kontrolli saavutamine valitsemismehhanismi üle; 8) liidrite kujunemine. Ülesehituse ja toimimise järgi eristatakse tavaliselt kaadriparteid (sellel on lõtv organisatsioon ning väikear-vuline liikmeskond; põhitähelepanu on pööratud toetajaskonna leidmisele ja valitsemisele) ning massiparteid (range organiseeritus ja distsipliin). Maailmavaate järgi eristatakse tavaliselt aateparteisid (konservatiivid; liberaalid jne). Samuti on parteisid võimalik eristada tegevusala järgi (töölisparteid; agraarparteid jne). Partei võib põhineda ka etnilisel, usulisel, piirkondlikul või mingil muul ühtekuuluvusel. Nüüdisparteid on aga valdavalt klassidevahelised, eesmärgipärase ideoloogiaga ühendused, millel on üleriigiline ja piirkondlik struktuur.
Olulisim veelahe vasak- ja paremparteide (kui sellist poliitilist skaalat on tänapäeval veel üldse võimalik kasutada) vahel ilmneb suhtumises võrdsusse. Vasakparteid toetavad võrdsemat, paremparteid aga suuremate varanduslike lõhedega ühiskonda. Võrdsuse-ebavõrdsuse peamine regulatsioonivahend tänapäeva ühiskonnas on maksud . Vasakpoolsed parteid eelistavad kõrgeid ja otseseid makse, mis tähendab tulude maksustamist. Parempoolsed leiavad, et inimene peaks oma teenitud palgast võimalikult palju kätte saama ning siis ise otsustama, kas ta paigutab tulu kindlustusse, aktsiatesse, hoiustesse, tarbib mitmesuguseid kaupu ja teenuseid või kulutab heategevuseks. Kes rohkem tarbib, see maksab rohkem (käibe- ja aktsiisi-)maksu.
Vasakparteid peavad tööhõivet kui eesmärki kaalukamaks kui raha- ja hinnastabiilsust. Paremparteid on aga vastupidisel seisukohal.
Poliitika on teatavasti ühiselu reguleerimine. Esindusdemokraatia tingimustes on poliitilise süsteemi eesmärgiks kindlustada ühiskond kõige oskuslikumate juhtidega. Oma ideaalvariandis näeb poliitilise süsteemi arhitektuur ette just kõige targemate ning objektiivselt vajalikumate juhtide esilekerkimist. Kuna aga massiühiskonnas ei ole võimalik kõiki tunda ja võrdselt hästi hinnata, siis on loodud parteide süsteem. Nimetatud süsteem võimendab ühest küljest sarnaste ideede mõju, aga teisest küljest filtreerib välja käitumises ja mõtlemises ebasobivad inimesed.
Viimane mõte nõuab kommentaari. Partei ei vaja tingimata kõige targemaid, aga kindlasti stabiilse närvisüsteemiga, meeskonnatööks sobivaid, parteijuhtkonnale alati ja igas olukorras lojaalseid inimesi. On vaja inimesi, kes käituvad ettearvatult ega lange skandaalidesse. Ka missivalimistel ei eelistata ju tihti mitte kõige ilusamat tüdrukut, vaid hoopis sellist, kes suudab missi ülesandeid täita (laitmatu taust, käitumis- ja keeleoskus jms).
Politoloogid väidavad, et lääne demokraatiates on kätte jõudnud “kartellierakondade” ajajärk. See tähendab, et riigis kujuneb välja professionaalne poliitiline eliit , kellele valijate huvide esindamine muutub rutiinseks tööks. Teadmine, et
  • ühtedel valimistel eelistavad valijad ühtesid, järgmistel aga tihti teisi poliitilisi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Multikultuursus #1 Multikultuursus #2 Multikultuursus #3 Multikultuursus #4 Multikultuursus #5 Multikultuursus #6 Multikultuursus #7 Multikultuursus #8 Multikultuursus #9 Multikultuursus #10 Multikultuursus #11 Multikultuursus #12 Multikultuursus #13 Multikultuursus #14 Multikultuursus #15 Multikultuursus #16 Multikultuursus #17 Multikultuursus #18 Multikultuursus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisikene18 Õppematerjali autor

Lisainfo

Majanduspoliitika kordamisküsimused eksamiks, TTÜ
Majanduspoliitika , kordamisküsimused , eksam , Inglise multikultuursus , Prantsuse assimilatsioon

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

320
doc
Majanduspoliitika
56
doc
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
67
doc
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
49
docx
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
30
docx
Majanduspoliitika eksamiküsimused
44
doc
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
docx
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun