Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
Kreeka kultuur Kreeka kultuuris on kõrge võimudistantsi näitaja. See tähendab, et vanemad eeldavad lastelt kuulekust ning lapsed ei ole vanematega päris võrdsed, vaid vanemad on siiski kõrgemal lastest. Õpetajatesse suhtuvad õpilased austusega, sest õpetajad on palju targemad ning annavad edasi isiklikku tarkust. Õpetaja peab alati teadma kõike ning suutma kõigele vastata. Hariduse eesmärgiks on õppid, kuidas asju teha. Ettevõtte juhatuse ja tööliste palgavahe on suur ja alluvad teevad seda, mida kästakse. Juhatus on palju kõrgemal ning tähtsam töölistest. Alluvaid on palju ning ülemusi vähe. Kreeka kuulub multi-aktiivsete kultuuride hulka. Kreeklased on puudutuslembesed, vestluse ajal nad puudutavad vestluskaaslast ning väljendavad ennast tihti ka kehakeele abil. Nende jaoks on oluline ka silmside olemasolek. Nad näitavad enda emotsioone väga välja ja ei jää kunagi vestluste juures ükskõiksete nägudega. Vestlused on paljusõnalised ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
