Mulle meeldis A. Mälgu "Õitsev meri" (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Õitsev meri

August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kelle nimi oli Luise

Kirjandus

2

doc

August Mälk - "Õitsev meri"

Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida armkadedaks ja kutsus Hannese sealt eemale. Nad rääk

Kirjandus

4

rtf

"Õitsev meri"

korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus ülesseatud eesmärgi saavutamiseks, vaid samasugune siksakiline liikumine, nagu elu ise oma paratamatuses. Hannesele pakub elu vähe kindlaid võimalusi õnne juurde jõudmiseks, kuni teose lõpul selguvad väljavaated harmooniliseks kooseluks Saadu Taaliga. Samal ajal pole Mälgu pilgu eest varju jäänud erinevus rannavabadike ja jõuka talu elu vahel. Suureõuel on tore maja, mootorpaat ja vanemad võivad oma tütre saata gümnaasiumi õppima. Turja viletsas tares tuntakse seevastu pidevat puudust, leib lõpeb poolest talvest ning Hannesele hariduse andmise plaan jääb ainult mõtteks. Selle asemel peab nooruk asuma aerude taha, kus tormi korral tuleb silmitsi surmaga nii pingurada, et peopesad verel. August Mälk

Kirjandus

2

doc

Õitsev meri

Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest

Kirjandus

2

doc

A. Mälk "Õitsev meri"

August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja

Kirjandus

3

doc

Õitsev Meri

kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud. Nii oli tuntud puudust. Ja vahel sekka küllustki. Nii kuis oli meri. Ja tujukas, nagu ta oli, oli ka Turja söögilaud. Vahel oli seal keedetud ja küpsetatud kalu ning liha, kuid enam päevi, mil torgiti soolvett ja leivaroobil polnud tuua ahjust värsket lõhnavat leiba. Kuid nüüd näe, pojad ju mehed ja majas on jälle söögipoolist ning seesugusel päeval näis, nagu olnuksid kõik elupäevad ilusad. ) {lk 12-13} · Vend arvas, et Hannesest saab samamoodi aerumees nagu Arnost. ( ,,Hannesest tuleb aerumees," ütles Klaus

Kirjandus

3

doc

Õitsev meri

Samuti oli tal ka palju lapsi. Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte.  Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel

Kirjandus

2

doc

"Õitsev meri"August Mälk

Otseses mõttes kirjeldab August Mälk mere õitsemist järgmiselt: "Päike tõusis parajasti, kullates rannapuid, tarede katuseid ja vett. Kaugel karidel kohas vesi. Rahude ja laidude all oli aga veepind veel peegelsile ja kaugemal tõusis veel üksikuid udusaarekesi nagu heledaid õitsvaid põõsaid." Kuid mere õitsemisel on ka palju sügavam tähendus. Esimeseks väiteks tooksin selle, et Hannes ei saanud elada ilma mereta. Meri oli talle väga südamelähedane ja oluline. Tema elu sõltus merest. Hannes elas rannakülas, kus meri oli inimestele elus alati väga tähtsal kohal olnud. Mehed tegelesid kalandusega, mis oli ka peamiseks elatusallikaks. Kui inimene oli mere vastu hea, siis oli meri ka inimeste vastu helde ja pakkus rikkalikku kalasaaki. Kuid sageli tuli leppida selle vähesega, mida meri loovutas. Järelikult sõltus Hannese elu paljustki merest.

Kirjandus

Kommentaarid (0)