Kategoorias mullateaduse alused leiti 8 faili

Maateadus >> Mullateaduse alused
Mullateaduse alused
15
doc

Mullateaduse alused

09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
41 allalaadimist
Mullateaduse II-KT
3
doc

Mullateaduse II. KT

milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? ­ Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? ­ 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab m...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
18 allalaadimist
Mullastikukaardi analüüs
20
doc

Mullastikukaardi analüüs

ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
16 allalaadimist
Mullateaduste eksami kordamise materjal
12
doc

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises ki...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
45 allalaadimist
Agromullastikuline rajoneerimine
1
doc

Agromullastikuline rajoneerimine

aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, s...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
14 allalaadimist
Mulla kordamine
15
docx

Mulla kordamine

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastasti...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
30 allalaadimist
Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil
20
odt

Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Põllumassiivi 42648298604 mullastikukaardi analüüs Mullateaduse iseseisevtöö Mullateadus Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Põllumassiivil olevad mullad................................................................................... 3 Suurema osatähtsusega muldade tüüpprofiil......................................................... 5 Muldade omadused...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
6 allalaadimist
Soode võrdlus
4
pdf

Soode võrdlus

raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mma 0,6mma 0,5-1mma väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rab...

Mullateaduse alused - Tartu Ülikool
3 allalaadimist