Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mullateaduse I KT (2)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud:
  • kindla seaduspärasusega mullaprofiil
  • pindalaline levik
  • mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused
Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.
Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb:
1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist
2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusrežiimi mullas)
3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas.
4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoiterežiim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal).
5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. Laguproduktid ongi need ained, mis hakkavad mõjutama looduslikke mineraale ja tekib muld. Muld on pindmine kiht kuni lähtekivimini välja.
6) mulla geograafia- uurib mula geografilise leviku seaduspärasusi. Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis.
7)Mulla kartograafia - teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada).
Rakenduslik mullateadus jaguneb:
  • agronoomiline (kuidas kasutada)
  • metsa
  • maaparanduslik
  • mullakaitse
    Mullateaduse areng maailmas ja Eestis:
    • Woodward van Hellmant 1699 – münt
    • Justus con Liebig 1840 – taimede mineraaltoitumine
    • V.V. Dokutšajev 1846-1903 – õpetus mullatekketeguritest
    • P.A. Kostõtšev – 1845- 1895 – agronoomiline mullateadus
    • N.M. Sibirtsev 1860-1900 – esimene geneetilise mullateaduse õpik
    • Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924)
    • Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946)
    • Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija .
    • Arnold Piho - pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis.
    • Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja.
    • Endel Kitse – mulla eripind

    Mulla koostis: tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25%
    Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor (litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär).
    Murenemiskoorik (regoliit) – on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Mullateaduse I KT #1 Mullateaduse I KT #2 Mullateaduse I KT #3 Mullateaduse I KT #4 Mullateaduse I KT #5 Mullateaduse I KT #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lachen Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Koosneb 6 leheküljest ning sisaldab mullateadue I KT naterjali. 2011. aasta kevadel sain selle konspektiga hindeks A, niiet peaks olema piisav materjal!
    mullateadus , mullalõimis , muld , murenemiskoorik , murenemine , küllastusaste

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    siris16 profiilipilt
    siris16: Lühendatud materjal õppejõu versioonist. Pole mõtet osta.
    18:54 05-03-2013
    Triinu150 profiilipilt
    Triinu150: väga hea
    15:48 18-09-2012


    Sarnased materjalid

    9
    pdf
    MULLATEADUSE I KT
    19
    doc
    Mullateadus
    5
    doc
    Mullateaduse KT
    25
    doc
    Mullateaduse kospekt
    10
    docx
    Mullateaduse III KT
    26
    doc
    Mullateaduse eksam
    6
    doc
    Mullateadus
    36
    pdf
    Mullateaduse üldosa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun