Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullateaduse üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL
PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT
MULLATEADUSE ALUSED
Koostanud
ALAR ASTOVER
TARTU 2006 Üldmõisted
Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt.
Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi.
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus
Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend.
Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär ( mullakiht ) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda.
Mullateaduse aine ja ülesanded.
Mullateadus on üks loodusteaduse harudest, mis uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast , kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist . Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline.
Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist)
2 · mullabioloogia (uurib mulla orgaanilise osa kujunemist, muutusi, koostist; mulla mikroorganisme ja loomi ning nende elutegevust) · mullageograafia (uurib muldade levikut ja selle seaduspärasusi) · mullakartograafia (tegeleb muldade kaardistamisega).
Mullateaduse ees seisvad ülesanded: · muldade arengu ja omaduste üksikasjalik väljaselgitamine ning aluste väljatöötamine mullaviljakuse tõstmiseks, säilitamiseks · mulla kui tootmisvahendi inventariseerimine · mulla kui tootmisvahendi kaitse ja kui üks osa terviklikust keskkonnakaitsest
Mullateaduse ajalugu.
Mullateadus on alguse saanud põllumajanduse poolt püstitatud ülesannete lahendamise tulemusena. Iseseisvaks teadusharuks hakati mullateadust pidama alles 19. sajandil. Kaasaegse mullateaduse põhialuste rajajaks on Vassili Dokutsajev (1846...1903). Mullateaduse areng Eestis. 1806 Tartu Ülikoolis J. Krause pidas esimese loengu muldadest 1829 J. F. Schmalz alustas mullateaduse ainekursuse lugemist iseseisva õppeainena 1836 agrokeemia iseseisva ainekursusena 1919 TÜ-s asutati mullateaduse ja agrokeemia kateeder
Tähtsamad mullateadlased Eestis: · A. Nõmmik ­ koostas Eesti esimese mullastikukaardi 1924.a. · A. Lillemaa ­ muldade kaardistamine · O. Hallik ­ muldade happesuse, lupjamise ja väetamise uurija · A. Piho ­ agrokeemia · R. Kask ­ muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam ­ muldade areng, kujunemine
Mullateadusega tegelevad asutused Eestis.
Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet ( http://www.maaamet.ee/sitemap.php ) ­ maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus ­ PMK- ( http://pmk.agri.ee/ ) ­ mullaseire, mullaproovide

Vasakule Paremale
Mullateaduse üldosa #1 Mullateaduse üldosa #2 Mullateaduse üldosa #3 Mullateaduse üldosa #4 Mullateaduse üldosa #5 Mullateaduse üldosa #6 Mullateaduse üldosa #7 Mullateaduse üldosa #8 Mullateaduse üldosa #9 Mullateaduse üldosa #10 Mullateaduse üldosa #11 Mullateaduse üldosa #12 Mullateaduse üldosa #13 Mullateaduse üldosa #14 Mullateaduse üldosa #15 Mullateaduse üldosa #16 Mullateaduse üldosa #17 Mullateaduse üldosa #18 Mullateaduse üldosa #19 Mullateaduse üldosa #20 Mullateaduse üldosa #21 Mullateaduse üldosa #22 Mullateaduse üldosa #23 Mullateaduse üldosa #24 Mullateaduse üldosa #25 Mullateaduse üldosa #26 Mullateaduse üldosa #27 Mullateaduse üldosa #28 Mullateaduse üldosa #29 Mullateaduse üldosa #30 Mullateaduse üldosa #31 Mullateaduse üldosa #32 Mullateaduse üldosa #33 Mullateaduse üldosa #34 Mullateaduse üldosa #35 Mullateaduse üldosa #36
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merliiiin Õppematerjali autor
Mullateaduse üldmõisted ja teemad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär(mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. 4. Mulla tähtsus, vajadus ja mullateaduse ees seisvad ülesanded. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnusseks on viljakus, mille all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mullateadus uurib muldade tekkimise ja arenemise seaduspärasusi ning muldade omadusi sellest seisukohast, kuidas need mõjutavad taimede kasvu ja arenemist.

Mullateadus
thumbnail
20
doc

Mullateaduse eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef, · aeg, · kaas

Mullateadus
thumbnail
15
docx

Mulla kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus

Mullateaduse alused
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
thumbnail
44
pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · reljeef,

Mullateadus
thumbnail
14
pdf

Mullateaduse konspekt

MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
 Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 
 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline�

Eesti mullastik
thumbnail
7
doc

Muld - eksami kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun