Mullastiku kaardi analüüs (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Maatrikstabel

Muldade maatrikstabeli valik · kallakulised alad, kus esineb pindmise · sood ja soostunud alad, kus esineb > 30 cm · ei esine pindmise kihi kuhjumist või mullakihi ära- või pealeuhe sademete vetega tüsedune turbakiht ärakannet vete mõjul ega üleujutusi · lammialad, kus tulvavete mõjul kuhjuvad · metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb setted

Eesti mullastik

15

pdf

Mullastikukaardi analu�u�s

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Tartu 2020 Sisukord Põllumassiivi asukoht 3 Põllumassiivi nr. 63253619700 mullastik 4 Šifrite ja lõimisevalemite seletused 4 Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 5 Põllul esinevate muldade omaduste, viljakuse, kontrastsuse ja põllu kuju iseloomustus 6 Hinnang kasutussobivusele 9

Mullateaduse alused

8

docx

Mullastikukaarti analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 1,1

Eesti mullastik

18

docx

Mullastikukaardi analüüs

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170-

Keskkonnakaitse

10

docx

Mullateaduse III KT

nimetuste andmises. USDA-s on klassifitseerimise tasemeid 4, mulla nimetus konstrueeritakse grupi nimedest tulevatest sufiksitest. USDA süstemaatikas kasutatakse rohkem mulla määramise tunnuseid ­ epipedonid e. huumusprofiilid, kliimaolud. USDA-le on iseloomulik laboratoorsete andmete kasutamine mullanimetuste määramisel. Mullanimetuste kombineerimine sufiksitest loob sageli raskestiloetavaid ja süsteemile iseloomulikke nimesid. Eesti mullastiku kaardistamine 1908 K. Glinka Venemaa mullastiku kaart mõõtkavas 1:25200000 kogu Eesti ala leetmuldadena. 1924...1926 A. Nõmmiku ettevõtmisel EV mullastiku kaart. muldi eristati peamiselt lähtekivimi järgi. 1925 A, Anveldt mitme maakonna mullastikukaardid 1:126000 eristati 13 mullatüüpi. 1927 H. Stremme Euroopa mullastiku skeemkaart Loode-Eestis välja eraldatud rendsiinad. 1946 valmis 1:400000 mullakaart (-1989. ainus omataoline)

Mullateadus

5

doc

Eesti mullastiku eksam

1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid. Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine akumulatiivsus - -Abs. akum.: mõeldav siis kui kuskilt juurde tuleb- veest, taimedest, loomadest, kosmosest -Suht. akum ­ ilmneb mingi ,,n" aine suhtes: jämedate osade peenenemine; lehtede okaste mineralisats. uute mineraalide teke. A-Bw-C eluviaalsus - Mingi aine osas toimub võrreldes algseisuga vähenemine. Midagi mullast läheb mujale või muundub nii, et muundumissaadused lähevad kaotsi. A-Ea- B-C eluvio-akumulatiivsus - Ainete vahetumine, muundumine, ümberpaigutumine toimub mulla enese piires. See, mis kuksilt on eemaldunud koguneb teisele. Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine ­ seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur

Eesti mullastik

26

pdf

Konspekt

Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld hoovuse ning Islandi miinimumiga. Ligi pooled päevad aastas on mõjutatud Islandi lähistel Päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine, meteoroloogilise reziimi iseärasused maalähedases kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmiselt õhukihis, reljeefi tingimused põhjustavad mullastiku omaduste varieerumist. Külmade ja aastas Eestis 132 tsükloni või nende lohu ja 65 antitsükloni või nende harja mõju all. liigniiskete mineraalmuldade ning soomuldade piirkonnas on mullatemp. summa kuni Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis ümber keskme vastupäeva ja antitsüklonis 1600ºC. Mõõdukalt soojade ja sageli mitteküllaldase niiskusega õhukese ja keskmise päripäeva

Eesti mullastik

19

doc

Mullateadus

2)Maa kui põllumajandustootmis põhivahendi inverteerimine- arvele võtmine. 3)kaitsmine Soo on tähtsaim magevee reservuaar, toidab ümbruskonna põhjavett. Kasulik kirjandus: ,,Mullavesi", Endel Kitse; ,,Eesti muldade lühiiseloomustus", Raimo Kõll, Illar Lemetti; ,,Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid", www.eau.ee; ,,Mineraloogia ja petrograafia praktikum"; ,,Mullateaduse laboratoorne praktikum"; ,,Eesti NSV mullastik arvudes"; ,,Eesti muldade omadused graafikutel: I põllumullad II metsamullad"; ,,Muldade kasutussobivus ja agrorühmad"; ,,Muldade määraja"; ,,Muldade kaardistamise välitööde metoodika" Mullateaduse ajalugu Hakkas välja kujunema siis, kui tekkis suurem nõudlus põllumajandussaaduste järele (peale feodaalkorra lõppu). Tähtsaim mullateaduse rajaja on V. Dogutsajev- pani aluse kõige olulisematele mullateaduse valdkondadele. Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise

Mullateadus

Meedia

Kommentaarid (0)