Mullaprotsessid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

48

ppt

Pedosfäär, mulla profiil

 LÄHTEKIVIM kuivus j a h e d a m s FÜÜSIKALINE o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA  MULLAPROTSESSID SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED

Eesti mullastik

64

ppt

Mullad

KIIREM  VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD  NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL, VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA SEOTUD OLNUD ALADEL  VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES, MANDRITE SISEOSADES  KLIIMA MÕJU  SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA MULLAPROTSESSE  TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK  MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD)  MULLAPROTSESSID SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED

Pedosfäär

4

doc

Pedosföör

Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari).  3) Aurumise ülekaal ­ aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine ­ Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa

Geograafia

4

docx

Pedosfääri kokkuvõte

Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk ­ gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline ­ organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiv

Geograafia

4

docx

Pedosfääri mõisted

Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbi

Geograafia

3

rtf

Pedosfäär

ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad. Kõrb ja poolkõrb(hallmullad)- Kuiv ja kuum, lagunemine aeglane; ülekaalus läbikuivamine; 20-40 cm; A; sooldumine(erosioon); vähesobiv, vähenõudlikud kultuurid. Vihmamets(punamullad e. ferraliitmullad)- Kuum ja niiske, hästi kiire lagunemine; läbiuhteline, happelised mullad; 6-10 m ; A, E, B, C ; erosioon, gleistumine, gleetumine; väheviljakad. Mullaprotsessid. Gleistumine - toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet. Nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks. Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale.Turvastumine - Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Leetumine -

Geograafia

2

doc

Pedosfäär

Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee jäätumine, külmumine, kuiv

Geograafia

8

docx

Nimetu

Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mulla

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)