Mullad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

48

ppt

Pedosfäär, mulla profiil

· TAIMKATE ­ ORGAANILISE KÕDUAINE HULK, AINERINGE KIIRUS · TAIMKATE KAITSEB MULDA EROSIOONI EEST, KINNISTAB PINNAST · ELUSTIK - LAGUNDAJAD, KÕDUNDAJAD, KOBESTAJAD  Mullatekketegurid · Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist  Mullatekketegurid · Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine  LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal

Eesti mullastik

4

docx

Pedosfääri kokkuvõte

kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 ­ 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.

Geograafia

2

doc

Laamade liikumised ja nendega seonduv

Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed). Mullatekketegurid: lähtekivim:murenenud kivim,kuhu asuvad taimed ning millest ja milele muld tekib, kivimurendil asuvad kasvama rohelised taimed, nendest tekivad orgaanilise aine jäägid. Tekkinud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavd seda lagundama. Kliima-kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalis füüsikaline või keemiline murenemine, peamiselt mõjutab sademte hulk ja temp

Geograafia

31

docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine ­ näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. Kuivendamine ­ maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 7 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus. Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1

Eesti mullastik

44

pdf

MULD-EKSAM-1

kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2…0,4%. • Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.  Kuivendamine – maa kuivendamise tõttu muutub märjemate muldade künnihorisondi huumusseisund sarnaseks temast kuivemate muldade omaga, kusjuures mullaliigi tunnused alusmullas säilivad 18. Eesti muldade huumusesisaldus. Looduslikud mullad (rohumaade ja metsa) on huumuse rikkamad, kui samad mullad haritaval maal. Eesti haritava maa huumuse sisalduse analüüs 1965-1986a. selgitas, et ½ mullad sisaldasid kuni 3% huumust. Kõige huumusrikkamad mullad on loopealsetel levivad mullad: paepealsed ja rähkmullad. Kõige huumusevaesemad on erodeeritud (nõlvadelt ärakantud) mullad ja happelised tugevalt leetunud liivmullad. 19. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus.

Eesti mullastik

14

pdf

Mullateaduse konspekt


 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline
 Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. 


Eesti mullastik

2

doc

Geograafia - Pedosfäär

Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile · Taimed - taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa ­ huumus · Mullaorganismid - segavad (kobestavad) mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg (mulla vanus) - aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, kujunevad mulla horisondid. · Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 10) Tsonaalsed mullatekke iseärasused: a) Läbiuhteline veereziim ­ sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette, mullaviljakus langeb. b) Tasakaalustatud veereziim ­ sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. c) Auramise ülekaaulga veereziim ­ aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. 11) Muld kui ressurss - Mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi

Geograafia

4

doc

Litosfäär

Peavad olema mõõdukad · reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet · organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid liigniiskus · inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab · aeg- määrab ära paksuse kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine,monokultuurid. Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)