Muld. Mulla kujunemine (2)

3 KEHV

Lõik failist

Muld -Kordamine

Muld. Mulla kujunemine

Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad ( vihmaussid ) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90% mineraalne , 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk)

Füüsikaline ja keemiline murenemine .

Murenemine – kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel
Murenemis koorik – maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim)

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)( troopiline , lähistroopiline)

Keemiline murenemine ehk porsumine – toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad)(ekvatoriaalne)

Mulla tekketegurid.

Lähtekivim – kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis- moreen )
Mõjutab:

mineraalne koostis( toitained )

happesus või aluselisus

värvus, struktuur, sügavus

vee läbilaskvus

Kliima

Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel

Reljeef

nõlva kalle( erosioon )

niiskusreziim

kujundab mikrokliima (erinev kliima põhja-lõuna mäeküljel)

Elustik

taimkatte tüüp

loomad

mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele, aineringele, mulla segamisele

Mulla jaotus lõimise ja veereziimi järgi.

Lõimise järgi:

Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10%

Saviliiv 10%-20%

Liivsavi 30%-50%

Savi üle 50%

Veereziimi järgi:

Läbiuhtelise veereziimiga- sademed> aurumine
leetumine , leostumine (niiske parasvööde(ekvatoriaalne)

Tasakaalustatud veereziimiga – sademed=aurumine
Mandriline - lähisekvatoriaalne

Aurumise ülekaaluga – aurumine>sademed

Kõrgtroopiline – kõrbed

tv lk 33
Kliima iseloomustus
Mulla veereziim
Mulla paksus
Peamised horisondid
Iseloomulikud protsessid
Sobivus kultuuride viljeluseks
Tundra - Tundragleimullad
Suvel jahe, talvel külm, sademeid suvel rohkem
Liigniisked, igikelts takistab läbiuhtelise mulla teket
Õhuke
AT; BG; C
Turvastumine, gleistumine, solifluktsioon
Ei sobi
Okasmetsad – Leetmullad (parasvööde)
Talv külm, suvi jahe, sademeid mõõdukalt
Läbiuhteline
Kuni 1m
0; A; E; B; C
Leetumine, soostumine , turvastumine
Vähe viljakad,
vajavad väetamist, lupjamist.
Lehtmetsad – Pruunmullad (soe mereline parasvööde)
Suvi soe, talv pehme, sad=aur
Tasakaalustatud
1m
0; A; (E); B; C
Leostumine
Tunduvalt viljakamad, sobib
Rohtlad – mustmullad(soemandriline parasvööde)(stepp, preeria , pampa )
Sad=aur, suvi soe, talv jahe
Tasakaalustatud
Üle 1m
0; A; B; C
Kamardumine
MAAILMA VILJAKAMAD MULLAD
Kõrb ja poolkõrb – troopiline kliimavööde
Aur>sad, sademeid pole, temp. amplituud väga suur, füs murenemine
Aurumise ülekaaluga
Õhuke
(A); B; C
Sooldumine
Vajab niisutamist, happelisemaks muutmist
Vihmamets – punakollamullad ( ekvatoriaal )
Soe, palju sademeid
Läbiuhteline
6-10m
(0); (A); (E); B; C
Ferralisatsioon
Ei sobi

Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused.

Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine(vee ja õhu vähenemine), (valel ajal väetamine ja üleväetamine-> mullavee reostamine )-> mullaviljakuse vähenemine

Õhusaaste( happevihmad )-> mullavee reostumine

Lageraie-> erosioon, soostumine

Ehitised, karjäärid, veehoidlad
MÕISTED: Muld- on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Huumus-on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus , maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Murenemine- kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel
Porsumine– toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad)(ekvatoriaalne)
Rabenemine – kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline)
Murenemiskoorik – maismaa

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raunom Õppematerjali autor

Mulla kujunemine, mulla tekketegurid, mõisted.

lõimis muld kujunemine mõisted tekketegurid reostumine kliimavööndid mulla veere?iim

Sarnased õppematerjalid

doc

Pedosfäär

Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel.

Geograafia

doc

Pedosfäär

Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste

Geograafia

doc

Kordamine - Muld

KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline

Geograafia

docx

Pedosfääri kokkuvõte

Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda

Geograafia

doc

10. klassi loodusgeograafia

Milline murenemine on ülekaalus ,miks? Kõrgmäestikes- rabenemine, to kõikumine suur, vee külmenemine Kõrbes- rabenemine, to kõikumine on väga suur, väike sademete hulk Vihmametsades- porsumine, suur sademete hulk Kumb mureneb paremini, kas graniit või lubjakivi? Lubjakivi- sest ta on pehmema koostisega ja mõjud avalduvad kergemalt, lahustub vees. Happevihmade mõju murenemisele- soodustab murenemise keemilist kiirust Lähtekivim mõjutab mulla omadustest: mulla keemilist kosotist, õhu- ja veesisaldust, soojenemiskiirust, mulla tüüpi, värvust, toitainete sisaldust, mulla lõimist- millise mullaga on tegu Põhja-Eesti mullad Lõuna-Eesti mullad Lääne-Eesti mullad Aluskivim lubjakivi liivakivi lubjakivi (pärnu ümb liivakivi) Lähtekivim Lubjakivi (lubjarikas moreen) Moreen (liivarikas Veesetted (viirsavi), moreen,

Geograafia

doc

Geograafia - Pedosfäär

Pedosfäär 1) Pedosfäär e. mullastik - biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla koostis: vedel osa 25%, tahke osa 50% ja gaasiline osa 25%. Mullatekketegurid: veereziim, taimed, vesi, lähtekivim. 2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e

Geograafia

docx

Pedosfääri mõisted

sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine – iseloomulik tundra vööndile

Geograafia

doc

10.klassi konspekt muldade kohta

C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist) G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas-hall) T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas) Loodusvöönd Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus Ja mulla nimetus veereziim paksus horisondid d maaviljeluseks mullaprotses sid Tundra, tundra Lähisarktiline Igikelts AT-BG-C Gleistumine, EI SOBI!!!!

Geograafia

Rohkem sarnaseid