Esiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr. 200 000 a eKr ilmusid neandertallased, kes olid uuteks inimlasteks ehk hominiitideks. Nende luid leiti Saksamaalt Neandertali orust 1856. aastal. Neandertallased surid välja 30 000 eKr. U 100 000 aastat tagasi (viimasel jääajal) kujunes välja tänapäeva inimene ehk homo sap
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis.............................
Jutt inimese päritolu kohta Inimese teke on keerukas protsess, mis ulatub 2,5-3 miljonit aastat tagasi. Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreld
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle j�
Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine.
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimest
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane.
Kõik kommentaarid