Lõppvaatus Saaremaal - 1227 jaan (meri jääs) sakslased kogusid suure väe jõuti Muhu linnuse alla muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida, sakslased asusid linnust piirama I tormijooks löödi tagasi, alles VI päeval õnnestus linnusesse tungida, inimesed tapeti, linnus põletati - vaenuvägi Valjala alla (Saaremaa suurima ja tugevaim linnus) saarlased sõlmisid rahu läbirääkimised - ristimine kogu saarel - muistne vabadusvõitlus oli lõppenud Allajäämise põhjused - vallutajatel süstemaatilised rüüsteretked - Eestlastel tuli üle elada poolsada laastavat sõda - Vastasel sõjaline ülekaal elukutselised sõjamehed (hea väljaõpe, kogemus), parem relvastus, võisid täiendada väge pidevalt uute meestega - Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega (taanlased, rootslased) - Vallutajate selja taga rooma-katolikukirik (tähtsaim mõjukaim jõud Lääne-Euroopas)
Saaremaa alistati 1227 TULEMUSED Muistse vabaduse lõpp · Jakobsoni kirjeldatud 700 aastase orjapõlve algus Järk järgult hakati piirama eestlaste vabadust Keskaja alhgus · Euroopa kultuuri juurdumine Lüüasaamise põhjused · Nigelam relvastus ja väljaõpe · Ei olnud ühtset riiki väljakujunenud Iga MK võitles enda eest Kokkuleppest ei peetud kinni · Vastase ülekaal ja mitme rinde soda MUISTNE VABADUSVÕITLUS 12081227 · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak EELLUGU merelt piirasid saarlased Drang nach Osten maalt Sakala ja Ugandi · Sakslaste tung itta idamaade vallutusplaan Uue sadama merelahing
kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet 1210 Ümera lahing Eestlaste nurjunud ühisretk Toreida linnuse eestlastele võidukas vallutamiseks (1211) Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. Kolmeaastane vaherahuToreidas: ees
organiseerija ja juht) · 1201.a. rajati Riia linn, maa pühendati Neitsi Maarjale, Eesti ja Läti ala hakati nimetama Maarjamaaks, Riiast sai järgneva vallutussõja peamine tugipunkt · 1202.a. rajati Mõõgavendade Ordu e. Kristuse Sõjateenistuse Vennad, juhiks oli ordumeister, kõige tähtsamad rüütelvennadülesanne oli sõdimine, tugev sõjaline jõud · 1208ndaks aastataks olid kõik Eesti alad hõivatud Eesti Muistne Vabadusvõitlus 1208 esimene rüüsteretk Ugandisse, sõja algus; võitlus Eestimaa pärast, sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid; Otepää linnus süüdati põlema 1210 - 2 suuremat retke: Võnnu piiramine eestlaste vasturetk, hakati piirama, sest see oli Mõõgavendade Ordu üks olulisemaid tugipunkte, eestlased võitlesid kaua ja proovisid linnust igalt poolt rünnata, võnnulastele tulid appi liivlased ja latgalid
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560
vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed Katoliku kirik ordu Eestlastel puudus maakondade vahel korralik koostöö Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1 %88%D0%B5%D1%82) Amb
1227. aastaks olid eestlastest jäänud alistamata vaid saarlased, kelle peale vallutajate hammas seni ikka veel polnud hakanud. Peale pikki ja põhjalikke ettevalmistusi ning vägede koondamist läks sakslaste ja nende liitlaste hiigelmalev (20 000 meest) lõpuks 1227. aastal üle merejää. Suurte piiramismasinate toel vallutati Muhu linnus tormijooksuga ning purustati. Järgnenud Valjala piiramisel andsid saarlased lõpuks alla. Saaremaa vallutamisega 1227. aastal loetakse eestlaste muistne vabadusvõitlus ametlikult lõppenuks, kuigi tegelikkuses vastupanu võõrvallutajatele siiski päriselt ei raugenud. Saaremaa vabastas end veel mitmel korral võõrvõimust (esimest korda juba 1236. aastal). Ülestõusud jätkusid ka hiljem (1260, 1320) ning muistse vabadusvõitluse lõppakordiks sai alles Jüriöö ülestõus 1343. aastal. 7. KAOTUS JA SELLE PÕHJUSED Rääkides eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, peame meeles pidama, et see ei olnud pidev
Kõik kommentaarid