Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muistne egiptus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Muistne egiptus #1 Muistne egiptus #2 Muistne egiptus #3 Muistne egiptus #4 Muistne egiptus #5 Muistne egiptus #6 Muistne egiptus #7 Muistne egiptus #8 Muistne egiptus #9 Muistne egiptus #10 Muistne egiptus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bogdanova85 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Muistne egiptus

MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb ­ Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik

Ajalugu
thumbnail
8
doc

MUISTNE EGIPTUS

LOO KESKKOOL xxxxxxxxxx VI a klass MUISTNE EGIPTUS Referaat 2004 SISUKORD 1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS......................................................................3 2.RIIGI TEKKIMINE.............................................................................................. 4 3.VAARAO............................................................................................................ 4 4.PÜRAMIIDID......................................................................................................5 5

Ajalugu
thumbnail
20
ppt

Muistne Egiptus

Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud  Miks just seal?  Milline oli Niiluse mõju Egiptusele?  Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine  Põlluharimise algus u 5000 eKr  Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks  U 3000 eKr MENES liidab riigid  Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr  Sisemine ühtsus, isoleeritus  Vaarao jumalikustamine  Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim  “Jutustus Sinuhest”  Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr  Suurima võimsuse periood  Naisvaarao Hatšepšut  THUTMOSIS III – Karnaki tempel  EHNATON – Usureform – Nofretete  RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr P

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Muistne Egiptus

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e

Ajalugu
thumbnail
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne Egiptus ja Mesopotaamia

vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja, veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse.

Ajalugu
thumbnail
23
ppt

Egiptus

SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulut

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Muistne muusika

Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, tsitter-7 keelega näppekee

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun