Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõelumine on väga keerul
Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua,
Orjad lasti kiilaks nagu abielunaisedki, et alistuda peremehele. Hing- on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks, magamise ajal võis hing kehast lahkuda ja asuda kellegi teise sisse. Tähtsaltkohal oli usk hauatagusesse ellu, millega seoses tekkis matmiskombestik kus surnule pandi kaasa tööriistu, relvi ja toitu. Sööki-Jooki viidi hiljemgi kui kalmel peedi mälestusööminguid. Sügisel mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg, surnud hinged liikusid ringi ja nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede ärasaatmisel kaeti neile ja saun. See aeg oli rahulik ja siis ei tohtinud lärmata. Suhtumine loodusesse. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja kõigel on oma hing. Levinud oli animism e elusa ja eluta looduse hingestamine. Lähtuti seisukohast, et nii kuidas mina talle, nii tema mulle. Seepärast suhtuti loodusesse sõbralikult. Vaimud, haldjad, jumalad
rõivaste küljes kiskjate hambaid, kihvu, küüsi. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja
inimese elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul hing lahkus kehast. Kuhu hing lahkus – selle kohta olid erinevad arvamused. Mõned arvasid, et hing läks putukatesse (mardikad, ämblikud, sipelgad). Üldisemalt arvati, et hing leiab uue „kodu“ – kalmistul või hiies. Surnute hinged mõjutasid 1 nende arvates edaspidi perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel mihkli- ja mardipäeva vahel on HINGEDE AEG. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid kodu külastada. Neile kaeti laud. Hingede aeg oli vaikne, ei tohtinud lärmata. Hingede päeva pühitsetakse kohati ka tänapäeval – külastatakse lahkunute haudu ja pannakse küünlaid. SUHTUMINE LOODUSESSE. Inimesed pidasid end osaks loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, veekogudel, kividel, päikesel, kuul on oma hing. Seda nähtust nimetatakse ANIMISMIKS (animal).
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel. Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms).Hilis
Arvati et inimesed omavad erilist väge või jõudu. Väge oli ka erilistes kohtades, objektides ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai nõiduda jne. Inimesed kes seda väge oskasid, neid kutsuti tarkadeks. Eesti targad olid kuulsad. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elushoidmiseks. Magamise ajal võis see kehast lahkuda. Surma korral lahkus see kehast. Usuti hauatagusesse ellu hauda pandi asju kaasa. Hilissügisel oli hingede aeg. Hinged liikusid ringi ja pered katsid laudu. Suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed olid 1 osa loodusest. Vaimud, haldjad ja jumalad Looduses esines teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas. Konkreetne jumal oli Eestis Tarapita. Teine jumal oli Uku. Ohvripaigad need olid selleks, et vaimude, haldjate ja jumalatega hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne.
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. lään
Kõik kommentaarid