100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vane
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (nõidussõnu kas
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südames, veres, küün
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu H
Suhted valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tülid, tehti vastastikuseid rööv- sõjaretke. Naabruses kujunenud riiklike ühenduste tõttu eestlaste olukord tõsines. Need suutsid sõjakäikudesse kaasa haarata suuremaid väeüksusi. Lõuna pool oli tülisid. Latgalitega sageli relvakonfliktid/tülid, enam kannatasid latgalid. Tugevamad vastased lõunas leedulased. Ida poolt polnud oht väga suur, vana-vene riik lagunenud. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal. 6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika
Rehielamu eelkäija. - Sumbküla- talud paiknesid keset põlde tihedalt koos - Ridaküla-ridastikku rajatud talud - Hajakülad- talud paiknesid üksteisest kaugemal 24.Kui palju tekkis kihelkondi ja maakondi?Loetle maakonnad. Vastus.45 kihelkonda 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. ( Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse, Jogentagana) MUINASUSUND 1. Millised tegurid mõjutasid eestlaste usundit? Vastus. 2.Vägi? Vastus. Vägi oli üheks muinasusundi põhimõisteks ja- elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge oli teatud objektides, paikades ja taevas.Võis olla ka sõnades, nende abil sai loisida, nõiduda, haigusi ravida. 3. Targad? Vastus. Targad olid inimesed, kes oskasi sõnade abil loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Neil pidi
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulek
Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid