Ordu pealinnuses Võnnus tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles.Nähes, et kavalus ei aita, otsustasid venelased vürst Pjotr Šuiski juhtimisel linnuse jõuga võtta. Selleks ajaks olid ka kaitsjad ettevalmistusi teinud. Ordumeister saatis lisajõude ja linnuse ülemaks sai Jorgen Uxkel (Jürgen Uexküll). Esimene tugev rünnak toimus 15. juunil ja lõppes venelastele edutult. Sellest nende hoog aga ei raugenud ja venelased tulid seitsme leeriga linnuse alla, lastes mõned lasud müüri pihta, nii et müüritis mõningal määral alla varises. Sulased ja kodanikud astusid Jorgen Uxkeli juurde ja nõudsid, et ta linnuse loovutaks, muidu poovad nad ta müüri peale üles. Seetõttu pidi ta linnuse 1. juulil loovutama. Jorgen Uxkel lahkus koos sugulastega linnusest ja nad riisuti enamuses paljaks. Seejärel tapsid venelased kõik talupojad. Ka väikesed lapsed raiusid nad pooleks ja jätsid sinnapaika
eeshoovi tiibu hõlmavaid hooneteplokke. Läänemüüri põhjapoolse lõigu sisekülg oli oli hoonestatud juba 14. sajandil. samal sajandil või järgmise sajandi alguses ehitati lõunaeeshoovi läänemüüri vastu poolkeldri ja primitiivse kerishüpokaustahjuga kivihoone (13,9 x 9,8 m), mis 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses ühendati üheks tiivaks põhja pool asunud hoonega. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes põhja-, ida- ja lõunaküljel asuvatel oosidel, koosnes ränikividest, palkidest ja tammepakkudest. Selliselt haarati umbes 4,5-hektariline territoorium. 1581. a. linnuse vallutanud rootslased rajasid põhja- ja lõunaküljele bastionid ning tegid rea ümberehitusi: paksendati läänemüüri, pealinnuse läänetorni idaküljele rajati paraadtrepp, rekonstrueeriti ka lõunatiiba. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05)
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust
kool. Osa pargi tammesid on Baer´i istutatud, teadlane viibis Lasilas veel 1876. a suvel ja suri Tartus sama aastal 84-aastasena. Tema 100. surma-aastapäeval paigaldati siia mälestusrahn Aime Jürjo loodud bareljeefiga. Haridusasustused Rakvere valla piirkonnas Üldhariduskoolidest tegutseb 5 munitsipaalkooli - Rakvere Gümnaasium, Rakvere Vene Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Rakvere Linna Algkool ja Rakvere Põhikool. Rakveres on ka kaks erakooli - Rakvere Eragümnaasium ja Rakvere Lille Kool (toimetulekukool). Täiskasvanud saavad omandada põhi- ja keskharidust Rakvere Õhtukeskkoolis. 2002.a. jaanuarist avati õhtukeskkooli juures kasvatusraskustega õpilaste klass. Kutseharidust annab Rakvere Kutsekeskkool, kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz (alushariduse pedagoog, sotsiaaltöö ja riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus
ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks. Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi
Lihulat ümbritses tihe asustus ja seega oli olemas ka tööjõud. Lihulat läbis Saaremaalt Põhja-Eestisse viiv iidne liiklustee. Lihulat läbis ka tee Läti suunas. Oluline oli ka merelähedus. Lähim sadamakoht võis asuda Penijõe kandis (linnusest 2-3 km) või kuskil Tuudi (Suitsu) jõe ääres (linnusest umbes 4 km). 1220. aastal nimetas Albert uueks Eestimaa (Lihula) piiskopiks oma venna Hermanni. 1220. aasta kevadel/suvel haarasid Läänemaal initsiatiivi rootslased, kes seadsid ennast sisse Lihula linnuses. Rootslased tundsid ennast Lihulas kindlalt. 8. augustil tulid merelt aga saarlased, kes piirasid linnuse ümber ja süütasid selle põlema. Puhkenud lahingus hukkus väidetavalt 500 rootslast, vaid üksikutel õnnestus taanlaste juurde põgeneda. 1228. aastal likvideeriti Lihula piiskopkond ning loodi uus Saare-Lääne piiskopkond, mille etteotsa määrati Dünamünde kloostri abt Gottfried (Godefridus). Gottfriedi asupaigaks on peetud Lihula küla.
Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hiljutimaha kukkunud,paljud varisemas. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on olnud põllukivi mõninga telliselisandiga. Linnuse varemeid ei ole konserveeritud, mistõttu miljöö linnuse sees on trööstitu.
Samal ajal nimetatakse linnuste nimistus Edist kui Taubedele kuuluvat - arx Taubiorus hereditaria. Berndt Taube valduses oli Edise linnus ka Liivi sõja päevil, mil venelaste poolt piirati Jõhvi kindluskirikut ja Edise linnus peaaegu vastupanuta alistus. Vene kroonikates nimetatakse 1558. aastal vene vägede poolt vallutatud Edise linnust . Võib oletada, et linnus tollal nimetamisväärselt kannatada ei saanud, sest alistumine toimus vabatahtlikult. Küll aga võisid venelased 1581. aastal siinsete alade loovutamisel linnuse purustada, sest 1600. aasta Rootsi katastris Edist ei mainita ja Franz Nyenstädt nimetab oma kroonikas Edist Taubedele kuuluvaks lagunenud linnuseks - Das Schloss Etz im Narvischen ist verfallen und gehört denen Taubeb zu. Arvatavasti hukkus Liivi sõja ajal ka Edise arhiiv, sest 1586. aastal mainib Rootsi revisjon, et mõisa kirjad on põletatud. Revisjoni päevil kuulus Wilhelm Taubele, kuid oli mõnda aega olnud Schwante Erichsoni omanduses
Valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, kust siis päike sisse paistis ja ruumile valgust andis. Need avad on veel tänapäevalgi näha. 1589. aasta augustiks oli Riigisaalihoone lõplikult valmis. 5 Vene aeg 1700-1721 toimus Põhjasõda. Harju alistamislepingule kirjutas Põhja-Eesti alla 1710. aastal. Uuteks peremeesteks olid seekord venelased. Alguses, ei suutnud uued valitsejad vallutatud maaga midagi ette võtta. Ligi pooleks sajandiks vajus Toompea unustusse, vanu hooneid ei parandatud ja hoone lagunes. Kui valitsema hakkas Katariina II olukord muutus. Tema käsul hakati Toompeale ehitama Eestimaa kubermanguvalitsuse hoonet. Hoone rajati Linnuse idaossa, selle ehitamisel lammutai osa ringmüüri koos Stür Den Kerli torniga. Peafassaadi kujunduses domineerivad veel barokk-kunsti motiivid.
vallikraaviga (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1.3. Rootsi aeg (16451710) 1645. a. sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. Krahv Magnusel olid suurejoonelised plaanid. Nimelt kaalus ta Kuressaare kindluse ja linna viimist Sõrve poolsaare tippu, mis olnuks soodsam nii kaubanduse kui ka paiga kaitstavuse seisukohast, aga takistuseks sai tühjus riigi kassas (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1684. a. otsustasid rootslased kindlustussüsteemi järjekordselt moderniseerida. Uue sissepääsu, mis ehitati 1676 aastal, ette ehitati uued võimsad tänaseni säilinud bastionid ja rajati raveliinid. Tööd katkestasid 1706. aastal, kusjuures merepoolne edelaraveliin jäi ehitamata. Põhiliselt ehitati kindlus välja praeguseni säilinud kujul just Rootsi ajal. 15. sept. 1710 andis katkust laastatud Rootsi garnison kindluse vastupanuta Vene vägedele üle (IBID).
Viljandi lossipark. · Park on oma nime saanud ordulossi varemete järgi .(is named after the ruins of the order castle) · Kui linn 19. saj. teisel poolel kasvas, tekkis vajadus puhkeala järele. 1863.a. saadi mõisalt õigus lossimägesid kasutada.(When the town started to grow in the second half of the 19th century the need for a recreational zone arose. In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma
ala va Tallinn ja Hiiumaa, kuid tüli Ivan IV-ga lõpetas kuningriigi eksistentsi Magnuse seotus Saaremaaga: 1559. aastal Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile – Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale Frederick II, valitsema asus seda tema vend Hertsog Magnus, sellega lakkas eksisteerimast Saare- Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga 1561. aastal rootslased Põhja-Eestis- rootslased ajasid poolakad Toompealt välja, alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ja Tallinn läks Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis oli seega kehtestatud Rootsi võim Liivimaa Poolale – Poola ja Leedu sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik ehk Rzeczpospolita Sigismund II August – Poola kuningas, kellele allusid Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop Ivan IV – vene tsaar, kes koondas oma väed Liivimaa piiridele, kuna raha
Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi. 1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma. 1220 tungisid läänemaale rootslased. Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati. Linnus langes eestlaste kätte 1222 Saabus Taani vägi saaremaale, kus hakati ehitama linnust. esialgu Saarlased ei suutnud takistada neid kuid, kui esialgse linnusemüüri ehitamine oli lõpuni jõudnud hakkasid saarlased organiseerima vastulööki. Taanlaste kingitud kiviheitemasinaid tehti
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �
Samuti räägime teraviljadest ja nende ajaloost, töötlemisest ja kasutamisest. Osalejad saavad käsikivil jahu jahvatada ja käsimasinaga koorevõid teha. Küpsetame maitseme vaaremade aegset rukkileiba, karaskit ja maapiima. Kindlusehitised 17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest. Tänaseks on kaitseehitised paljudes kohtades lammutatud ja kunagised veega täidetud vallikraavid parkideks muudetud. Kuressaare linnuse ümber on aga kõik alles veega täidetud vallikraav, kivist ja mullast kaitseehitised ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise. Linnusehoones asub muuseum. Lisaks tegutsevad Sepikoda, Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida. 18. Bastionide käigud (muuseum)
valitsejad end võõrvõimude kaitse alla: Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele, Riia peapiiskop ja Liivimaa meister tunnustasid aga Poola ülemvõimu. Tartu piiskopkond oli selleks ajaks juba venelaste poolt vallutatud ja viimane piiskop Venemaale küüditatud. 1559. aasta lõpus toimunud orduvägede viimane rünnak ei toonud sõjategevusse pööret. 1560. aasta alguses alustasid venelased uut pealetungi ning vallutasid Aluliina. Seejärel tungisid nad üha sügavamale Liivimaale, augustis võitsid nad Liivi ordut Härgmäe lahingus ja mõned nädalad hiljem langes nende kätte ka tugevaim ordulinnus Viljandi. Paidet ei õnnestunud venelastel aga vallutada. 1561. aasta suvel andsid Tallinn ja Põhja-Eesti (Harju-Viru vasallid) end Rootsi kaitse alla, samas kui aasta lõpus alistusid Riia peapiiskop ja ordu lõplikult Poolale. 1562.
Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku süsteemis Pirita kloostri kirik, Põhja-Eesti suurim kultushoone, millest on säilinud ainult müürid, samuti nii munkade kui ka nunnade klausuuri osa. Aastal 1445 valmis Narva vana linnakirik, mis on kolmelööviline kodakirik. See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis. Basilikaalne Tartu toomkirik saab XV sajandil uue avara kodakiriku süsteemis kooriruumi. XV sajandil püstitatakse kaks monumentaalset läänetorni; Tartu toomkirik on ainuke kahe torniga kultushoone Baltikumis. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui
Ümera lahingis saavutati võit 1210. a. Viljandi piiramine 1211. a. kevadtalvel proovisid sakslased Viljandi linnust piirata. Rüüstati ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati inimesi. Esimeses kokkupõrkes said sakslased saagiks vastaste sõjavarustust. Nad proovisid erinevaid viise kindlust lõhkuda (ühe seina lõhkusid, aga selle taga oli veel teine) ja kuna 5 päevaga nad linnust vallutada ei suutnud, alustasid nad läbirääkimisi. Kuna linnuses oli veepuudus, palju haavatuid ja langenuid, siis sõlmiti piirajatega rahu. See lahing lõppes viigiga Eestlased pealetungil 1211. a. suveks oli plaan vallutada Toreida linnus ja seejärel Riiat rünnata. Toreida alla ilmus mandrieestlaste maavägi ja saarlaste laevastik. Piirajad lubasid seni kohale jääda, kuni kas linnus vallutatakse või nõustuvad liivlased kaasa tulema Riiat ründama. Varsti tuli Riiast saksa abivägi ja nendega puhkes lahing.
Venelastel õnnestus linn põlema süüdata ja seejärel ka vallutada, kuid linnus osutus nende jaoks liiga tugevaks. Uued katsumused said linnale osaks seoses Liivi sõja algusega 1558. aastal. Viljandi alad läksid Vene võimu alla, veidi hiljem (1582) Poola võimu alla. Lühike Liivi sõja järgne hingetõmbeaeg lõppes Viljandile PoolaRootsi sõdade algusega 17. saj. See mõjus Viljandile väga rängalt, inimkaotused olid suured. Kui võidukad rootslased lõpuks Viljandi enda valdusse said, oli sellest järel vaid rusuhunnik. Algas kõige masendavam periood Viljandi jaoks. Viljandi linnaõigusi enam ei taastatud, samuti ei kandnud Rootsi võimud Viljandit enam kindluslinnade nimekirja. Linnaõiguste puudumisega muutus linn väheatraktiivseks nii käsitöölistele kui ka kaupmeestele, kes ei tahtnud oma saatust siduda pisikese alevikuga, kus valitses lossivalitsejate omavoli. 1710. aastal läks Viljandi Vene tsaaririigi koosseisu
Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017. aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine. 1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem tänapäevase suurusega kolmelööviline basiilika (tol ajal Baltimaade kõrgeim: keskosa kõrgus 31m ja torni kiviosa lausa 57m). 1434-1450 kestnud ehitust juhtis Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist
* Kaupmeeste eesmärgid olid idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega mitte jagada. * Rootsi ja Taani kuningad tahtsid ristisõjas oma võimu laiendada · I PERIOOD (1208 1212) 1208. aasta Sügis. Saksa väed tungisid Ugandi maakonda, süütasidsid Otepää linnuse, rüüstasid maad, tapsid inimesi Ugalaste ja sakalaste vasturetk latgalite maale 1210. aastal algas Võnnu linnuse piiramine eestlaste poolt Ümera lahing, Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211. aastal Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212. aastal Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnusele.
tegelikult kogusid eestlased samal ajal vägesid ja kolme päeva pärast (15. juuni õhtul) toimus suur lahing, taanlased võitsid ja said sealt oma riigilipu Danebrogi pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinnasse tugeva kivilinnuse algas võiduristimine Riia ja Taani vahel, mis näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. a oli rootslaste (eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) katse hõivata Lihula, kuhu loodi oma tugipunkt; rootslased liikusid Läänemaal ringi, ristisid rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid, kuningas pöördus Rootsi tagasi; 8. augusti varahommikul piiras suur saarlaste malev linnuse ümber ja ägeda võitluse käigus pandi see põlema, linnus langes eestlaste kätte, rootslased tapeti; eestlaste jaoks oli Rootsi kuningaväe puruks löömine väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse, rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli sellega nurjunud
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19
Tema eestvõtmisel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1632 kirjutab Gustav II Adolf TÜ asutamise ürikutele. 15. oktoober 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide
talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed) Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende ,,sisekonstruktsiooni" suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks. *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Eesti üks vanemaid avastati 19.-18
rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus.
Ametkond: Ma oli nendeks jagatud. Vakus: Nendeks jagunesid ametkonnad. 23.Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Poola ja Rootsi polnud oma maadega rahul. Algas sõda. Altmargi vaherahu 1629: Poola ja Rootsi vahel. Mandrieesti ja P-Läti Rootsi käes. Brömsebro rahu 1645: Taani ja Rootsi vahel. Taani andis Saaremaa Rootsile. Kogu Eesti oli Rootsi võimu all. ROOTSI AEG! Oliva rahu 1660: Ruhnu läks Rootsile, ennem kuulus Kuramaa piiskopkonnale. Eesti- ja Liivimaa kubermangu säilimine: Rootslased säilitasid need. Liivimaa keskusega Riias. Eestimaa: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. Kindralkuberner: Nii Eesti- kui Liivimaa kubermangu kõrgeim ametnik, kuninga määratud ning talle otseselt alluv. Eestimaa: Tallinnas Toompeal. Liivimaa: Riias. Kamandasid oma haldusalal sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandsid hoolt postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest.
Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.
Ümera lahingu võitmisega suurenes eestlaste eneseusk, ning nad piirasid kolm päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunkti Võnnut. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Piiskop Albert hakkas tegema koostööd Taani kuninga Voldemar teisega. 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna alla sadamasse. Eestlasi võideti ning algas võiduristimine. 1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased, kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik. 1227 jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele
Hakkasid tekkima esimesed külad Hakati kasutama ribapõldusid Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava- asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall - Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4- oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas)
leping Venemaaga, mis kehtis 1562.aastani. 1554.aastal oli sõlmitud rahuleping Liivimaa ja Venemaa vahel ning pidi kehtima 15 aastat. 1554 Rootsi saadikud Liivimaa maapäeval, et minna koos Venemaa vastu. Liivimaalased annavad justkui märku, et nad on nõus, aga mingeid reaalseid samme õhise sõjategevuse suunas ei astuta. Sõja puhkedes Venemaa ja Rootsi vahel, 1555.aastal, lootis Gustav I Vasa, et liivimaalased tulevad temaga kaasa, lõppkokkuvõttes on 1557.aastal sunnitud rootslased leppima rahuga. Ollakse liivimaalaste peale nördinud, et abi ei ole antud. Kui Liivimaa ise hakkas abi Rootsilt paluma, siis jäeti Liivimaa isolatsiooni. Moskva Suurvürstiriigi suurvürst Ivan III. Kõige jõulisem Moskva riigi koguja, kes ostab, vallutab, lepingutega, perekonnasidemetega liidab maid. Tema poeg Vassili III jätkab isa poliitikat, aga enam pole see nii kiire. Vassili III viis Moskva riigi kogumise lõpuni
klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused
arheoloogilised leiud. Allikad võib jagada kroonikateks, jutustavateks tekstideks, dokumentideks (ürikud, kirjavahetus, arveraamatud, linnaraamatud, kaupmeeste äriraamatud, majandusdokumendid). Dokumendid - Loodud õigusliku või praktilisel eesmärgil. Põhiline osa arhiiviallikatest on kaduma läinud, ordumeistril ja piiskopitel oli olemas omad arhiivid, kuid nendes on säilinud vaid pisikesed ja juhuslikud osad. Orduarhiiv läks Gotthard von Kettleri kätte. Kui rootslased vallutasid alad siis viisid arhiivi endaga kaasa. Liivi ordu arhiiv sattus Stockholmi ning hävis 17. saj tulekahjus. Stockholmi viidi oluliste ürikute nimekirja, dokumente ise pole. Liivi ordu haru kohapealsest arhiivist on säilinud üksikuid ja juhuslike pudemeid. Kindlasti olid olemas arhiivid komptuuridel. Kogu keskaja dokumentide keskuseks on Vaticani arhiivid, seal dokumendid on hästi säilinud, arhiivi süsteemiga organiseeritud, säilinud ilma lünkadeta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
