Muinasjutt (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Muinast ja Muistend

Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke"

Eesti keel

2

docx

Rahvamuinasjutt

Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tar

Lastekirjandus

2

doc

Eesti rahva ennemuistsed jutud

Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1

Kirjandus

9

doc

Eksamimaterjal eesti keel

Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega.

Eesti keel

31

docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

 inimene v mitte-inimene Imemuinasjutu definitsioone  pikk fiktiivne ajaviitejutt, mille peategelane inimene ja milles vähemalt üks imeelement: võluese, rääkiv loom, üleloomulik olend, metamorfoos, ülivõimekus vm, iseloomulik on õnnelik lõpp (Stith Thompson)  - erinevad muistendlikud tüübid –nt ATU 333, 555, 720 Imemuinasjutu termineid - imemuinasjutt - võlumuinasjutt - nõidusmuinasjutt - muinasjutt - wondertale - tale of magic (ATU), magic tale, mythical tale - marvellous tale - fairy tale - Märchen - Chimerate muinasjutt < “muinasaeg”  vrd Setu ‘jutus’ (jutusõ sündmused vana ilma aigu, jutu sündmused tänapäeval s’oo ilma aigu) - tekkelood, imemuinasjutud, legendid; st pole usutamatud, ent kaasajal võimatud

Kategoriseerimata

10

docx

Lastekirjanduse KT

valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)?  Hällilaulud ja äiutused  Hüpitus- ja mängituslaulud  Mängulaulud  Ahellaulud (sh nn lõputa laulud)  Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene,

Lastekirjandus

10

docx

Eesti lastekirjanduse KT

vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald

Lastekirjandus

110

docx

Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga  

Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed

Kirjandus

Kommentaarid (1)