Muinasjutt ja muistend (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Muistend ja muinasjutt

MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned ­ rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pol

Eesti keel

31

docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

 inimene v mitte-inimene Imemuinasjutu definitsioone  pikk fiktiivne ajaviitejutt, mille peategelane inimene ja milles vähemalt üks imeelement: võluese, rääkiv loom, üleloomulik olend, metamorfoos, ülivõimekus vm, iseloomulik on õnnelik lõpp (Stith Thompson)  - erinevad muistendlikud tüübid –nt ATU 333, 555, 720 Imemuinasjutu termineid - imemuinasjutt - võlumuinasjutt - nõidusmuinasjutt - muinasjutt - wondertale - tale of magic (ATU), magic tale, mythical tale - marvellous tale - fairy tale - Märchen - Chimerate muinasjutt < “muinasaeg”  vrd Setu ‘jutus’ (jutusõ sündmused vana ilma aigu, jutu sündmused tänapäeval s’oo ilma aigu) - tekkelood, imemuinasjutud, legendid; st pole usutamatud, ent kaasajal võimatud

Kategoriseerimata

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

Kommentaarid (0)