50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dints
Õppematerjali autor
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Aarjalased olid poolrändavad karjakasvatajad ja põlluharijad, kes tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise hõimudemokraatliku ühiskonnakorralduse ning varasemast paremad relvad ja tööriistad. Pärsias panid aarjalased aluse Meedia suurriigile ning Ahhemeniidide dünastia (559 või 558 – 330 eKr) suurriigile. Indias lõid veedade ajastul (u 1200-500 eKr) kogu Põhja-India asustanud aarjalased Nanda dünastia suurriigi (4 saj eKr) ja panid aluse Maurjate dünastia impeeriumile. Tänapäeval elab Lõuna-Aasias ligi miljard aarjalaste järeltulijat Aastatuhat ehk milleenium – ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat, näiteks esimene aastatuhat eKr on ajavahemik, mis algas 1.jaanuaril 1000 eKr ja lõppes 31.detsembril 1 eKr. Esimene aastatuhat pKr on perioon, mis algas 1.jaanuaril 1 ja lõppes 31.detsembril 1000. Teine aastatuhat pKr on periood, mis algas 1.jaanuaril 1001 ja lõppes 31.detsembril 2000. Kolmas aastatuhat on periood, mis algas 1.jaanuaril 2001 ja lõpeb 31
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt
Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Eestis Anglo-ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja Inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. Inimese sotsiaalset käitumist mõjutavad kõige rohkem riik, ühiskond ja usk ning inimese sotsiaalset käitumist kujundavad õigus, tava ja kõlblus. Õigus, kui kommunikatsioonivahend Normid on oluline vahelüli riigi ja õigussubjektide vahel, mille kaudu antud juhul riik annab teada,
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid