Muinasaja ja keskaja võrdlus (0)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Eesti kultuuriajalugu eksami küsimustele vastused

väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised.  1919 – maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid – barokk, renessanss, klassitsism)  Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal  Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas

Eesti kultuuriajalugu

10

doc

Eesti kultuuriajalugu 2010 a.

väetada vilja (nuumpullid läksid ka Venemaale). Samuti oli sissetulekuallikateks koormised. · 1919 ­ maareform MÕISATE KAOTAMINE 7. Eestlaste kujunemine kirjaoskamatust rahvast kirjaoskajaks rahvaks kattub 4. alates jesuiitidest 8. Eestlaste muinaküladest uhkete linnadeni 20. saj Linnade kujunemine (millised, kuidas nad välja nägid, erinevad stiilid ­ barokk, renessanss, klassitsism) · Linnused olid muinasaja lõpul valdavalt mullast ja puust, kombineerituna kivivallidega Linnaarhitektuur keskajal · Linnad hakkasid tekkima 13. sajandil (Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu + Rakvere, Narva) o linnamüür, vallid või vallikraav, puitpiirded o väljaspool linnamüüri olid agulis ja leeprahaiged o kuni 15. saj olid majad puust o tänavate sillutamine algas 14. saj Tallinnas

Eesti kultuuriajalugu

8

doc

Vastused kontrolltööde raamatu küsimustele: keskaeg, islam

Esitage väite kinnituseks igast valdkonnast üks näide. Linnad vajasid ka palju haritud inimesi, mis tõi kaasa ülikoolide kiire arengu. Esimesed ülikoolid tekkisidki suurtes linnades. Kõik suured ja uhked kirikud ehitati linnades, nii vajasid arhitektid kirikute ehitamiseks uusi ideid ja linnad kujunesid arhitektuuri keskusteks. Kuna suurem osa haritud inimestest elasid linnades, siis kirjutati ka suurema osa raamatutest linnadest. 30) Nimetage 3 õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 31) Nimetage 3 keskaegse ülikooli teaduskonda, milles sai õpinguid jätkata pärast õpingute lõpetamist kunstide(filosoofia) teaduskonnas usu-, arsti- ja õigusteaduskond 32) Tooge kaks näidet keskaja ülikooli sarnasusest tänapäeva ülikooliga. Ülikoolil on oma juht ­ rektor. Ülikool jaguneb teaduskondadeks

Ajalugu

50

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Siiski on leitud ka üksikuid väga rikkalike panustega matmispaiku. Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete kui ka relvade ja tööriistade peitleide. Arvatakse, et need maeti maha sõjaohu korral või oli tegu ohvriandidega. Oht Skandinaaviast. 7 saj. Toimus Rootslaste kuningas Ingvari retk Eesti. Viikingiajal toimusid pidevad rüüsteretked rannikualale ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel. Eestlased muinasaja lõpul – rahvaarvu hinnanguline suurus, ühiskonnastruktuur (ülikud, nn vabad inimese, orjad), tegevusalad ja sõjaline tase. Muinasaja lõpusajanditel kasvas eestlaste rahvaarv jõudsasti ja asutus tihenes. Eestis võis olla u 150000 inimest. Kõige tihedamini oli asustatud Põhja- ja Lõuna- Eesti ning Saaremaa. Peamine tegevusala oli maaharimine, selle kõrval tegeleti loomapidamisega, peamiselt kasvatati koduloomi, eriti veiseid, Lääne-Eestis, kus oli enam rohumaid.

Ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus! Eestlased muinasaja lõpul. Kogu Eesti oli asustatud, rahvaarv ca 150 000. Eestlased tegelesid karjakasvatuse, põllumajanduse ja veidi ka kaubandusega. Elati rehielamutes. Talumaade suurust arvestati adramaades. Toitu valmistati: nisust, odrast, rukkist, kaerast, hernest, oast ja naerist (kartul alles 18. saj). Kuna ühiskonna kihistumine algas rauaajal, siis polnud enam võrdsust talupoegade seas. Suuremaid rehielamuid nimetati mõisateks. Eesti oli jagunenud 8 muinasmaakonnaks (Läänemaa,

Ajalugu

33

doc

Eesti ajaloo konspekt

(sisealade mullad olid viljakamad kui rannikuäärsed) * Raua ajal hakati kasutama ka tarandkalmeid, kuhu inimesed maeti ning seal ära põletati. -) Sinna maeti siiski jõukamaid inimesi. * Keskmisel rauaajal saab välja tuua palju iseloomulikke tunnuseid, sest just keskmisel rauaajal hakati Eesti aladele linnuseid ehitama (ka varem oli neid ehitatud, kuid nende kasutusiga polnud kuigi pikk), mis on kasutusel kuni muinasaja lõpuni. Linnuseid ehitati peamiselt mägede või küngaste peale ning nad olid peamiselt tehtud siiski puidust ja nad polnud mõeldud seal pidevalt elamiseks, vaid rikkamad kodanikud said sinna vajadusel minna. Linnuste ehitamisel ei kasutatud ei naelu, kruve, mörti ega midagi seegsugust, vaid puit ühendati lihtsalt näiteks ,,koerapaela" meetodil või lääne-eestis kuivalt paekividega. Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud.

Ajalugu

14

docx

Pronksiajast kuni vene ajani

o Välja veeti: Karusnahka, vaha, vili · Talud ja külad o Eesti elanikud elasid taludes o Elamu oli suitsutuba (väike palkidest hoona, mida köeti korstnata ahjuga) o Vilja kuivatati samas ruumis o Talud paiknesid lähestikku o Lääne- Kesk- ja Põhja-Eestis ­sumbkülad  o Ida-Eestis ­ridakülad o Lõuna-Eestis ­hajakülad · Kihelkonnad ja maakonnad o Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond o Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad o 13. sajandi algul oli umbes 45 kihelkonda o Kihelkonnad moodustasid suuremaid maakondi o Maakond oli eelkõige sõjalis-poliitiline organisatsioon. (Kihelkonnad kokku sõjalise ohu pärast) o Maakond = mitu malevat o Oli kokku 8 maakonda Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi,

Ajalugu

19

rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) ­ 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg

Ajalugu

Kommentaarid (0)