Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muinasaeg maailmas ja eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Muinasaeg maailmas ja eestis #1 Muinasaeg maailmas ja eestis #2 Muinasaeg maailmas ja eestis #3 Muinasaeg maailmas ja eestis #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani-rajati Soomeni ja Loode- lõunas Alpideni-asulad veekogude lähedusse, Venemaa aladel- piirkondades kus leidus

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Muinasaeg eestis

1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis

poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg ­ on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliitikum kestab Eestis aastatel 9000­5000 eKr. Mesoliitikuimiga seostub arheoloogiline Kunda kultuur. See ei ole ainult Eestis, vaid

Ajalugu
thumbnail
5
docx

MUINASAEG EESTIS

Usutakse, et laibad olid kinni seotud. See võis tuleneda muutusest usundis. Too 2 näidet, mis viitavad sellele, et Kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Marginaalne põllumajandus 2. Savinõude kaunistamine ja kasutuselevõtt. Too 2 näidet, mis viitavad, et nöörkeraamika kultuur oli kammkeraamika kultuurist kõrgemal arengutasemel. 1. Karjakasvatus 2. Vene kirves. Eestlaste etnogenees ­ päritolu . Esemelised ajalooallikad ­ arheoloogia Laibad, luud ­ antropoloogia Keeleteadus Geneetika 19. saj lõpp ­ vanem teooria 1990ndad ­ uuem teooria Refuugium ­ jääajal paik, kus inimesed elasid ja jää eest peitusid. Pärast jää taandumist asuti elama uutesse paikadesse. Pronksiaeg 1800-500 eKr. Pronksesemed olid eesti aladel suhteliselt haruldased, esemeid sai hankida vahetuskaubanduse kaudu ning olid kallid. Kivist esemeid hakati valmistama sama kujuga nagu pronksesemed

Eesti ajalugu
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht ­ kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande ­ taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

(kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida ­ näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Miks oli raua kasutuselevõtt suurem muudatus inimkonna ajaloos, kui seda oli pronksi sulatamise oskus? (500 e.Kr)Asustus laines, vara tekkis juurde. Õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, suurenesid karjad. Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et pronksi saada, oli vaja leida tina ja vaske. Rauda leidus rohkem ja see ei olnud niivõrd kulukas ja raud on vastupidavam. 6

Ajalugu



Lisainfo

muinasaja mõiste
inimese kujunemine
tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused
muinasaja arengujärgud
tsivilisatsiooni tekkimine ja levik vanaajal
loodusolude kujunemine muinas-eestis
eesti kiviaeg
eesti pronksiaeg ja varem rauaaeg
rahutud aastaajad eestis
eesti muinasaja lõpul



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun